Võti 2012 Variant 3 I. LUGEMINE Loe läbi Ilmar Raagi essee „Milleks kaitsta eesti kultuuri?“ (Eesti Ekspress, 07.03.2010) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) 1. Selgita mõiste „kultuur“ tähendust akadeemilisest ning autori vaatepunktist. (10 punkti) Akadeemiliselt mõistetakse kultuuri mingi kindla väärtuste koguna, mis määrab meie käitumist. Kultuur on viis, kuidas me lahendame oma probleeme ja suhestume maailmaga (read 4–6). Autori tõlgenduses on kultuuri tähtsaimaks tunnuseks seal toimivad inimsuhete reeglid. Nii selles osas, mis puudutab oma kogukonda, kui ka suhtumises võõrastesse (read 12–13). Teiseks võib tema arvates kultuuri vaadelda ka kui kommunikatsiooninähtust, mis loob inimestevahelisi seoseid (rida 29). Kolmandaks on kultuuris olulisel kohal eetiliste valikute küsimus (read 43–44). 2. Nimeta 3 põhjust, miks on autori arvates vaja kaitsta eesti kultuuri
Mis juhtub, kui kultuur kaob ,,Hoolimata definitsioonide rohkusest mõistetakse akadeemiliselt kultuuri mingi kindla väärstuse koguna, mis määrab ära meie käitumist,’’nii kirjeldab Ilmar Raag oma arutlevas kirjandis ,,Milleks kaitsta eesti kultuuri?’’ kultuuri akadeemilist tähendust. Samuti väidab Raag oma essees, et kultuur on viis mille abil lahendame me oma probleeme ning suhestume maailmaga. Tänapäeval on palju räägitud meie kultuuri kadumisest. Mis mõjutab meie kultuuri ja mis võib juhtuda kui ühtne kultuur kaob? Eestlastel on olnud oma kultuur juba väga pikka aega. Ajapikku see paraku natuke muutub või ühestub välismaailmaga, kuid on ka asju mis võiksid või peaksid kindlasti alles jääma. Traditsioonid, mis on meid eluteel saatnud on saanud meie eluviisiks. Kui vanasti näiteks kadri- või mardipäeval jooksid lapsed
väärtushinnanguid. Kõige erinevamad eluilmad on aga eri kultuuridest pärit inimestel. Omailmas on kõik objektid ja suhted just nüüd ja praegu. Eluilm aga projitseeritakse aga nii minevikku kui ka tulevikku, nii aega kui ruumi. Eluilm sisaldab nii kehalisi objekte, vahemaid, käitumisakte kui ka väärtusi, lõhnu, värve, valgust ja kõikvõimalikke tundeid. 8 KOKKUVÕTE Maailm, milles me elame ja millega suhestume, on mitmeti mõistetav ning selle käsitamiseks, küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks on mitmeid viise. Peamiselt püütakse maailma seletada teaduslikult põhjendatud argumentidega. Et aga ümbruskond, milles me elame, koosneb ennekõike märkidest ning nende märkide aktiivsest loomisest, vastuvõtmisest ja tõlgendamisest, siis võimaldab see hoopis teist laadi arusaamist ja käsitust maailmast. Kaks subjektikeskset mõistet, ,,omailm" ja ,,eluilm", sisaldavad iga
Tavamõistus ütleb, et suurem jõukus tähendab vajaduste suuremat rahuldatust.Tarbimiskultuur seostab aga vajaduste rahuldamist stagnatsiooniga (vrd masu) - vajadustel ei tohi tulla lõppu. Tarbijad peavad tarbima. a. Tarbimise dialektika: subjektid ja objektid Sellest võib mõelda nii, et modernsus on tekitanud maailmasse tohutu objektiivsuse. 1. Asju toodetakse rohkem 2. Sotsiaalset elu toodetakse asja-taolises vormis (asjastumine/reification) - me suhestume sotsiaalsete situatsioonide, teenuste ja kogemustega nagu asjadega Mõeldes moodsast tarbimisest läbi subjektide ja objektide suhete on lääne peamine filosoofiline suund. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust.
annaabi.ee 
