linnadesse kui ka Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele- Raudtee aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele, said paremini suhelda. Asustuspildile-Mitmed Eesti väikelinnad( Jõgeva, Elva, Antsla, Abja- Paluoja ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Milliseid ajalehti andsid välja J.Tõnisson ja K.Päts`? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised. J. Tõnisson ajaleht Postimees Nõudmised: Taastada eestikeelne kooliharidus Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles Lõpetada Eestlaste venestamine ja saksastumine. K. Päts ajaleht Teataja. Nõudmised Parandada eestlaste majanduslikku olukorda kasvatada rahvustunnet otsida liitlasi venelaste sealt Baltisakslasi vältida Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis. Rahvas nõudis demokraatlike vabaduste kehtestamist, talurahvale maa andmist, eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a?
linnadesse ja Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele: raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri nurkade ühendamisele, eestlased said paremini suhelda Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja-Paluoja, Tapa) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine Konstatin Päts Teataja parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1. Demokraatlike vabaduste kehtestamist 2. Talurahvale maad 3. Laiendada eestlaste poliitilisi õigusi 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? 1
6 Nõuded juhile: juhiabi külalistele esitledes tuleb kinni pidada elementaarsetest viisakusreeglitest, nt nimetada kõigepealt abi ees- ja perekonnanimi vältida tuleb vähimatki familiaarsust; eesti keeles on viisakustiitlid “preili, proua, härra” pärast tööaega koos juhiabiga avalikkuse ette ilmumine olgu põhjendatud ainult tööülesannete täitmisega ajakirjandusega suhelgu juhtivtöötaja isiklikult või selleks volitatud isik väliskomandeeringus viibides andku juht endale aru, mis kell ja kus vajatakse abi kohalviibimist juht loobugu autoritaarsetest käskudest, sest need pigem takistavad kui edendavad tööd. Visiitkaardid ja nende kasutamine Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas. Euroopas võeti nime- ehk visiitkaardid kasutusele 16. sajandi
annaabi.ee 
