sim('skeem'); % määratud eelnevate parameetritega käivitatakse Simulinki mudel y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha mida eripärasuse tõttu genereerib M-FSK modulaator %____________________________________________________________ % Veaarvutus BER = biterr(x, y)/length(x); %arvutatakse bitivea tõenäosus fprintf('n S_N = %f BER = %fn', S_N, BER)%näitab BER väärtuse vastavalt S/N suhele kanalis BER_kodeerimiseta(length(BER_kodeerimiseta) + 1) = BER %sellega järgmine välja arvatud BER läheb järgmisele BER vektoris kohale end %tsükli lõpp, mille resultaadina on BER vektor, mis sisaldab sama palju väärtuseid kui SNR suhte vektor %____________________________________________________________ Teine_mudel = 'Mudel BCH(15,7) kodeerimisega'% pealkiri BER_BCH_kodeerimisega = []; %moodustatakse tühi hulk
Vahemaa turgude ja tarnijateni: ebaökonoomsuse allikaks võib olla kaugus suure tootmisüksuse ja koha, kus toodet müüakse või tähtis toormaterjal ostetakse, vahel ehk suured transpordikulud. 6 2.3. Kogemuskurv Kogemuskurvi mudel püüab seostada tootmismaht ja kulud aja järel. Mastaabisääst keskendub tootmismahu antud punkis ajal ja keskmise ühikukulu suhele. Kogemuskurv keskendub aga kumulatiivsel tootmismahul ja keskmisel ühikukulul. 2.4. Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele võib tekitada kulude erinevusi sarnaste toodete tootvate firmade vahel. Tootmistegurid on igasugused sisendid, mida ettevõtte kasutab oma äritegevuse korraldamisel. Nad sisaldavad tööjõu, kapitali, maa, toormaterjale, teadmisi. 2.5. Mastaabisäästult sõltumatud tehnoloogilised eelised
Edukaks inimestevahelise suhtlemiseks tuleks slängi, professionaalseid mõtteid jne. vältida, asendades neid sünonüümidele, lihtsustades edastatud teavet nii palju kui võimalik. (Шакуров 2001: 6-7). 3) Stilistilised tõkked - kommunikaatori kõne stiili ja suhtlemise olukorra lahknevus. Nii teaduslik kõne stiil ei sobi suhtlemises töötajatega, kõne ametlik äri stiil - konfidentsiaalse vestluse olukorras. Kui vaatleme stiilile nagu edastatud info vormi suhele tema sisule, siis stilistiliste kommunikatsiooni barjääride ületamiseks on vaja, et vorm oleks sisule adekvaatseks, st on vaja retsipiendile hästi kavandatud ja struktureeritud teavet edastada. (Тищенко 2008: 109). Retsipient mitu korda paremini saab aru ja jätab meelde teavet, kui see mingile loogilisele struktuurile skeemile oleks vastavalt. Näiteks, luuletust meeldejäetakse kiiremini kui proosa; lause kiiremini kui sõnakogumi, sõna kiiremini kui tähti komplekti, jne