hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Mida on teada etruskide päritolust? Milline on nende pärand Rooma kultuuris? Etruskide päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka ega olnud seega itaalikute ega kreeklaste sugurahvas. Pärimuse järgi olevat nad kunagi tulnud Väike-Aasiast, osa teadlasi aga peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks. Juba varasest ajast käisid nad läbi nii foiniiklaste kui ka kreeklastega ning nende kultuurist võib leida mõjutusi kummaltki poolt. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõneldava keelega, jääb arusaamatuks
Nüüd ulatas müür juba peani, ainult väikese augu läbi oli tema kahvatanud nägu veel näha. Ta oli nüüd elusalt maetud. Hirmus kiljatus kõlas äkki kitsast torniaugust ja segas vaimulikkude laulu, - ühe inimese hingekisa surmahädas. August sirutas ta appi hüüdes valged käed välja oh! Müür oli paks ja tugev, ainult sõrmeotsad ulatasid nähtavalae, ning meistrid jätkasid tööd. Lehte oli elavalt hauas, ükski vägi ei võinud teda enam päästa; tema surmani kohkunud sugurahvas ammugi mitte, keda kubjaste piits ja rüütlite oda juba laialigi ajas. Rahvasuus on ühe Karksi lossi tornirusule tänapäevani Kadrina Tulp nimeks jäänud. Teatakse öelda, et sinna Kadri nimeline naine olla elusalt müüritud, et ta "kirikuvõtmeid kannaks Maimu "Täna on sul kahed kohused. Täna on sul hirmsam võlg tasuda su rahva viletsus ja su naise surm." Tugevalt kui raudse pihiga pigistas Kaski sõbra kätt. "puhka, vanem
Suured kraamilasud, loomade karjad ja hulk sõjavange andsid tunni; ust, et nad ka sel korral sõjakäigult vene käsu all seisvate suguvendade juurest tühja käega tagasi jei tulnud. Riisumise pärast ei või neid laita; nad ei olnud teistest väehulkadest paremad ega pahemad, sest sel ajal pidi sõda ise sõjavägesid toitma, neile rikkust ja kõike elu-lõbu muretsema; sõjamehe kõhus oli -- vaenlasele võimalikult kahju teha. Et vaenlaste nime all oma sugurahvas vahest kõige suuremat kahju sai, sellest hooliti kuueteistkümnendal aastasajal veel pisut vähem kui seda meie ajal tehakse. Olid talupojad esiti selle üle nurisenud, et saksa kodaniku poeg nende üle pealikuks seati, siis olid nad sellesama pealikuga nüüd täiesti rahul. Ivo Schenkenberg oli vapper ja osav sõjamees, täis kavalust' ning kelmust, näost inetu, aga tugev kui käru, omade vastu parajal köhal lahke ja vali, vaenlaste vastu püsti kurat ise