Ilmasuggu, Noddikäp, Kassisabba, Eitea, Teadmatta, Ühtegi, Leitud, Seddawisi. Sugulastele pandi üldiselt ühesuguseid nimesid, vallalistele eraldi ja erandlikke perekonnanimesid. Põ-Eesti rannikul on rootsi nimed, kuigi nad pole rootslased ega nende järeltulijad. See näitab, et kalurid suhtlesid soomerootslastega. Nimemalli, mille õppisid soomerootslastelt, võtsid kuulmise järgi üle (nt Kröönström). Räpinas on vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed (nt Häide > Heidorf, Häidberg jms). Setumaal ja Ruhnus anti perekonnanimed alles 1920. Keelelise kuju poolest on 19.saj võetud nimedest 40–50% eestikeelsed, võõr- ja segakeelseid on ka. Võõrkeelsed olid enamasti saksa nimed, nt Feldmann, Birkenfeld, vähem vene- ja lätikeelseid (vene Šidlovski ja läti Gailit) Segakeelsed on nt Ojaberg, Kasikov, Kirpson. 19.saj oli nimemuutmine harv
vabastamist). Suur osa nimesid kajastab varasemaid lisanimesid. 20% nimedest on seotud talunimedega, mujal ligi 50%. Umbes 20% on tulnud eesnimedest ja 50% muud apellatiivid, nt maastikunimetused, kalad, loomad, linnud. Kiirustamise tulemusel perekonnanimed: Laisk, Jodik, Monstrum Sarja-nimed: Rooma nimed, linnade nimed, muude linnade nimed, samalõpulised. Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed. Setumaal ja Ruhnus andi perekonnanimed alles 1920. Keeleline kuju: eestikeelsed 40-50% võõrkeelsed nimed, enamasti saksakeelsed, segakeelsed. Esimesed ettepanekud juba I maailmasõja ajal, 1920 Emakeele Selts: Eestlasele Eesti nimi. 1919 nimeseadus, mis võimaldas nime muuta 1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust.
Üks abikaasadest oli etruski päritolu. Vaimustus etruskidest, kogus ise nende tarbeesemeid ja õppis keelt. Päris etruskoloogia sündis 18.saj, 19. saj teaduslikumalt. Roomlased suhtusid üleolevalt, sest osad nähtused rooma ühiskonnas tundusid neile võõrad. Iseloomustasid etruske sõnaga luxuria-ihuline ebakasinus, väga suur seksimaius. Roomlased pidasid ka kreeklasi joodikuteks. Etruski ühiskonnas oli naisel väga tähis koht, väga erandlik antiikkultuuris. Naistel olid eesnimed ja sugunimed, võis olla ka lisanimi, mis oli roomlastele väga śokeeriv. Teiseks, roomlased võisid näha, et mehed ja naised olid füüsiliselt läbisegi ühiskonnas, osalesid mängudel, samuti alasti nagu mehed. Naiste eriline positsioon viis kuulujuttudeni antiikmaailmas. Roomlased ja kreeklased rääkisid, et kui etruski naisel sünnib laps, siis ta ei tea, kes on isa. Pidusöömingutel, kui naine ja mees olid kõrvuti, siis ei jäänud see ainult söömiseks. Kreeklastel
annaabi.ee 
