Abistamine, koostöö, ühiselu Sugulaste abistamine Abistamine sõltub sugulussuhtest Vanem võib end lapse nimel isegi ohverdada Teiste lähisugulaste abistamine Lähisugulaste abistamine peaks olema proportsioonis sugulusastmega Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on vaja arvesse võtta ka mingeid muid aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus
Käitutakse seepärast, et nii on kobeks ja nii tuleb käituda · Positiivne enesehinnang Abistan seetõttu, et peale seda saan endasse paremini suhtuda · Emotsionaalne erutus Kui ma näen abivajajat, emotsionaalne erutusseisund ja reaktsioon sellele on abistav käitumine. · Tunnustuse otsimine · Kasu Valimised. · Ühtekuuluvus abistatakse neid, kes on mingil moel mulle sarnased. Abistatakse ka lähtuvalt sugulussuhtest A. Batson (1994) 4 põhimotiivi: Egoism (self-benefit): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor e.g., gaining rewards, avoiding punishment Altruism (benefiting other individual): Prosocial acts contribute to the welfare of other people no implication for reciprocation Collectivism (benefiting a group): Prosocial acts contribute to the welfare of a
sugulussidemetega. Verepilastusel on tegelikkuses mitu funktsiooni: 1) kogukonna tugevdamine perekondade sidumine ja koostöö tugevdamine. Algselt oli ühiskonnas abielul sotsiaalne funktsioon ning ka legitiimne funktsioon mees pannakse abieluga vastutavaks oma laste ja naise eest, ühiskondliku positsiooni määratlemine; 2) vaimse tervise säilimine ehk on tõestatud, et sugulussuhtest sündinud lastel on tunduvalt rohkem vaimseid puudeid kui mitte sugulaste vahel sündinud lastel. 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse