Põllumajandusloomade juures räägitakse harilikult sugulusest kitsamas mõttes: sugulasteks loetakse loomi, kellel on ühiseid eellasi kuni 5. põlvkonnani (kaasa arvatud), so. põlvnemistabeli 6. reani. Sugulasloomad on genotüübilt sarnasemad (omavad rohkem samu alleele) kui antud populatsiooni loomad keskmiselt, sest nende geenid pärinevad ühiselt eellaselt (ühistelt eellastelt). 20. Sugulus- ja inbreedingukoefitsient Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Suguluskoefitsient vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25. Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased
järelikult, abistades sigida oma sugulastel, aitab isend sellega ühtlasi levitada ka iseenda geenikoopiaid Hamilton: isendi kohasus ehk fitness koosneb kahest komponendist: otsene fitness (sõltub tema enda sigimise edukusest) kaudne fitness (sõltub tema sugulaste sigimise edukusest) otsene f. + kaudne f. = inklusiivne fitness 18. Suguluskoefitsient. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga 19. Hamiltoni reegel. Looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära sel juhul, kui c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient 20. Sigimisstrateegiad, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda
Põllumajandusloomade juures räägitakse harilikult sugulusest kitsamas mõttes: sugulasteks loetakse loomi, kellel on ühiseid eellasi kuni 5. põlvkonnani (kaasa arvatud), so. põlvnemistabeli 6. reani. Sugulasloomad on genotüübilt sarnasemad (omavad rohkem samu alleele) kui antud populatsiooni loomad keskmiselt, sest nende geenid pärinevad ühiselt eellaselt (ühistelt eellastelt). Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. S. Wright (1921) võttis eri põlvkondade genotüüpide sarnasuse väljendamiseks kasutusele nn. rajakoefitsientide meetodi. Rajakoefitsient vanema ja järglase genotüübi (põlvkonna) vahel võrdub 0,5-ga, sest pärandusmisseadustest tuleneb, et järglaste genotüüp oleneb keskmiselt 50% kummagi vanema genotüübist
enda otsese fitnessi languse arvel) ja sellega ühtlasi tema enda inklusiivset fitnessi, nimetatakse hõimuvalikuks ehk kin-valikuks. Inklusiivne fitness = otsene fitness(isendi enda sigimise edukus)+kaudne fitness(sugulaste sigimise edukus). Suguluskoefitsient. Hamiltoni reegel. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga. Suguluskoefitsient väljendab tõenäosust, et kahest isendist mõlemal esineb teatud geen nende ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest. Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes
annaabi.ee 
