morfofoneemiliselt muutuvad ja pöörded lisanduvad sõnadele sufiksitena. Ejaki keeles on kõneviise on kaks, nimelt sooviv ja käskiv. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, kaudne, möönev, käskiv ja tingiv. Erinev on ka lause ehitus, eesti keeles on tüüplause SVO ja ejaki keeles SOV. Ejaki keel on väljasuremisohus keel ning selle elushoidmise nimel tegutseb The Ejak Language Project. Eesti keel ja ejaki keel on väga erinevad keeled ning sellest võib järeldada, et need pole suguluskeeled. Viited 1. Krauss, Michael E. 1965. Eyak: a preliminary report (02.10.2017) 2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_keel1 (02.10.2017) 3. Krauss, Michael E. (1964). "The proto-AthapaskanEyak and the problem of Na- Dene, I: The phonology". International Journal of American Linguistics. 30 (2): 118 131. 4. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=1 (16.10.2017) 5. https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5neviis#K.C3.B5neviisid_eesti_keeles (23.10
Dominicas, Grenadas, Guianas, Iirimaal, Jamaikal, Uus-Meremaal, Nigeerias, Rwandas, Saint Vincentis ja Suurbritannias. Inglise keel on ametlik keel (kuid mitte kõige rohkem räägitav keel) veel Botswanas, Kameronis, Eritreas, Fijil, Gambias, Ghanas, Indias, Keenias, Kiribatil, Leshotos, Liberias, Malavil, Marshalli saartel, Mauritiusel, Mikroneesias, Namiibias, Naurus, Niuel, Pakistan, Palaul, Paapua-Uus Guineas, Filipiinidel. Tema lähimad suguluskeeled on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. On keeleteadlaseid, kes ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks. Austin (2008) toob välja, et inglise keel tekkis, kui 5-6.sajandil Britannia idaossa, Kenti ja Lothiani vahele jäävale alale asusid elama erinevad alamgermaani murdeid kõnelevad germaanid. Nendes piirkondades kujunes välja inglise keel, see oli võrreldav ladina keelega. 9-10.sajandil mõjutasid seda kokkupuuted skandinaavlasetega. Välja
b)keskaja Euroopas *Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) *Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. *Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. *Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine: (püüab keeli võrreldes välja selgitada keelte sugulust) -astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled -Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) -Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) -keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopas) c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale
(aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) o Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. · Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. · Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. · Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled o Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) o Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) o keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa) c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) · Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k vanagermaani p, t, k, f, , h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia:
annaabi.ee 
