ütleb et mingu ta tagasi kust ta tuleb, tuppa sa enam ei saa, teatan kõikidele sugulastele ja naabritele su tegudest. Ghita ähvardab et uputab ennast kaevu ära, võtab suure kivi ja viskab kaevu. Tofano luuleb seda ja jookseb kiiresti kaevu juurde Ghitat päästma. Ghita oli majanurgas ootel ja jooksis ruttu tuppa ja pani ukse lukku. Siis nad hakkavad üksteise peale karjuma ja kõik ärkavad üles. Kuuljutt levis hästi kiiresti ja jõudis Ghita sugulasteni, kes tulid kiirsti nende juurde ja andsid Tofanole peksa. Tofano kahetseb oma armukadedst ja nad lepivad ära. 9. noveel Lydia oli armunud Pyrrhosesse, kes oli Nikostratose ustavam isik. Lydia saatis oma ümmardaja Luska oma teadet Pyrrhosele saatma. Pyrrhos alguses ei uskunud ja arvas et Lydia ainult paneb ta proovile. Pyrrhos mõtles et kui Lydia teda päriselt armastab siis tehku ta kolm teenet minu poolt ära. Esiteks tapku
Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar-Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329. aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni. Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks. Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt
Järgnevatel sajanditel hakkab kogunema Maanõukogu. Eestimaa rüütelkond oma diplomaatilistes võitlustes saavutas mitmeid olulisi dokumente (võite). Üks olulisematest 1397. aastast pärit Konrad von Jungingeni armukiri (Saksa ordu kõrgmeister). Annab Harju-Viru rüütelkonnale õiguse viies sugulusastmes pärida oma kinnisvara. Varem oli õigus pärida ainult meesliinis, nüüd ka naisliinis kuni viienda astme sugulasteni. Eestimaa rüütelkond hakkab läbi aegade sellele tuginema, väga tähtis osa kuni 20. sajandi alguseni (pärast Vabadussõda toimub maareform). Tähtsaks dokumendiks ka 1584.(?) aasta otsus, kus Harju-Viru rüütelkond laienes (haaras enda alla ka Läänemaa ja Järvamaa). Nüüdsest Eestimaa rüütelkond nimeks. Eestimaa oli väga konservatiivne, nt ärkamisajal toimus Liivimaal ärkamine palju kiiremini. Väga tugev institutsioon.
annaabi.ee 
