määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim levib inglise keel ja släng, toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise keel on siiski väga oluline ja kasulik, et tänapäeval hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid liigne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist. Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada vaenulik piir ja liiga suur vahemaa, mis takistab neil hoida sidet. Soomeugri rahvad on eraldatud kahte leeri: üks osa on Euroopa Liidus, millesse kuuluvad Eesti, Soome ja Ungari, teine osa on Vene Föderatsioonis, kuhu kuulub ülejäänud valdav osa rahvakilde. Piiride ja väga suurte vahemaade tõttu on raskendatud läbikäimine sugulaste vahel. Suur roll hääbunud sidemete puhul on suurte
Põhjenda. Ungari, soome, eesti keel on kõrge preztiisiga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Teiste keeltega on see et keelte rääkjate arvukus kahaneb. 23. Nimeta kolm soome ugri keelt, millel on riihikeele staatus. Kuidas saab riigikeeleks olemine keelt elujõulisena hoida? Ungari, soome, eesti keel. Selle keeles saab ajada ametlike asju, õpitakse ja töötatakse selles keeles. 24. Mida on soome ugri hõimuliikumise raames tehtud, et sugulasrahvaid, nende keele ja kultuuri säilimist toetada? Tehti asutus MTÜ fenno ugria. Mille eesmärgiks on sildade loomine soomeugri rahvaste vahel. 25. Mis on budinos? Budinos - on soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel, nn. "soome-ugri esperanto"
kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega. 6. Etnoloogia ehk rahvateadus, mis võimaldab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste igapäevaelust. 7. Rahvaluule, mis võimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. 8. Keel ja selle seosed teiste keeltega. 9. Geneetika, mis uurib pärilikkust ja võimaldab näiteks tuvastada lähimaid sugulasrahvaid. 10. Kirjalikud allikad. Muinasaja kohta pärinevad kirjalikud allikad naaberrahvastelt ning kajastavad sündmuseid ainult muinasaja viimaste sajandite kohta. 11. Foto, film, helisalvestised, kunstiteosed jne. Peep Reimer 3 3. KIVIAEG EESTIS: · Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, hõlmates ajavahemikku alates
kõnelajad. Aja jooksul on mitmed keeled Euroopas välja surnud nt karteesi keel jne. Oma rahva juurte otsimine sai alguse juba 19. saj. Püstitati erinevaid teooriaid. Juurte otsimine on aja jooksul palju muutunud. 19. saj üritasid rahva kujunemise lugusid välja selgitada keeleteadlased. Keeleteadlased on seega aluse pannud juurte otsimisele. Rahvad määravad ennast peamiselt keele järgi. Keeleteadlased otsisid erinevaid sugulasrahvaid ning kuidas ja millal on toimunud keelte jagunemine. Loodi keeleteooriaid nt on olemas üks rahva sünnipaik, siis nad rändama ja tekkisid erinevad keeled. Rändamist peeti oluliseks. Mingi keele esindajad võisid olla omavahel sõjas ja kaotaja assimuleerus. Ajaloolased uurisid, milline kultuur võiks olla seotud kohaliku rahva esivanematega. Arheoloogid väitsid, et keelt on võimatu kindlaks määrata, eriti kiviaja kultuuride puhul. Soome - ugri keeled pärinevad uurali algkeelest.
annaabi.ee 
