karjale. · Valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse kontrollaastal, et · saada väärtuslikku aretuskarja täiendust ja · noorloomi tõumüügiks. · Edukuse aluseks on info oma karja geneetilisest struktuurist ja pakutavast aretusmaterjali väärtusest. · Kaasajal on välja töötatud arvutiprogrammid. 60. puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus - 1. Liinaretus e vereliinide aretus; 2. Perekondaretus; 3. Sugulasliinide aretus ja ühendamine. · Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide additiivsusel. · Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1) nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama tõu keskmist; 2) vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses · Parimate loomade leidmine tõu piires pole keeruline, sest hindamissüsteem ja info levik on ühine ning kiire.
Kasutatakse jõudlusvõimeliste loomade saamiseks. Säärane liinide ühendamine võimaldab ära kasutada heteroosi ja saada hea jõudlusega järglased. Seda liinide ühendamist kasutatakse eriti veise- ja seakasvatuses, kus enamasti rakendatakse rühma valikut ja ühe liini tütarjärglasi seemendatakse teise liini isasloomadega. Katseandmete põhjal hinnatakse liinide ühendamisel saadud tulemused, mille alusel määratakse kindlaks liinide sobivus. 5.2.6. Sugulasliinide (inbredliinide) ühendamine. Kui sugulasliinid kuuluvad eri tõugudesse, siis on tegemist sugulasliinide ristamisega. Sugulasliinid on saadud sugulusaretuse teel ja eeldatakse, et enamik lookusi on homosügootses seisundis (AA, aa). Kahe sellise liini ühendamisel tagatakse enamike lookuste heterosügootsesse seisundisse viimine (Aa). Suurem tõenäosus heterosügootide saamisel on siis, kui liinid kuuluvad erinevatesse tõugudesse, vähemal määral sama tõugu liinide korral.
tõugu, mille puhul paaritatavad loomad ühte- ja samasse tõugu. Isas- ja emasloomi valitakse vastavalt aretusprogrammi eesmärgist ja loomaomanike poolt ülesseatud standardeist lähtudes. Noorloomad kasvatatakse üles tõule omasest pidamistehnoloogiast lähtudes ning produktiivloomi söödetakse treenitakse tõuaretuspiirkonnas kasutatava populatsiooni söötmis-pidamistüübi kohaselt. Puhasaretus jaguneb: 1. Liinaretus 2. liinide ühendamine 3. sugulasliinide (inbredliinide) aretus ja tõusisene ühendamine 4. perekondaretus TORI TÕUGU HOBUSTE TÕURAAMATU PIDAMISE KORD Tori hobuste tõuraamatut (edaspidi "tõuraamat") peab Eesti Hobusekasvatajate Selts (edaspidi EHS), kes vastutab sissekannete eest. Tõuraamatut täidetakse ja algdokumente säilitatakse EHS'i büroos. Tõuraamatu eeskirjade kohaselt peavad tõuraamatus olema iga hobuse kohta järgmised andmed: - aretaja ja omaniku nimi ja aadress;
annaabi.ee 
