liha-villalammaste villa omadused. See näitab kui tähtis on õigete loomade valik, et saada soovitud villatoodang. 1.4Munajõudlus Põllumajanduslindude munajõudlus oleneb nii pärilikest kui ka mittepärilikest teguritest. Munajõudlus näitajateks on munade hulk ja kaal. Põhiliselt kasutatakse munade saamiseks kanu, kuid ka vutte, kalkuneid, parte ja hanesid. Kanade munajõudlus oleneb pärilikest tegurites, nagu näiteks tõug ja tõusisesed sugulasliinid, aga ka sugulisest varavalmivusest, munemise aktiivsusest, munemispausi ja munemissessiooni pikkusest ning haudeinstinktist. Tihe korrelatsioon on munemissessiooni pikkuse ja munatoodangu vahel(r=0,73-0,77), sammuti 1-3 munemiskuu munatoodangu ja aastase munatoodangu vahel (r=0,68- 0,87).Munajõudluse päritavust on uurinud H.F. Kusner(1964) ja H. Haverman(1959), nende andmete kohaselt avaldavad pärilikud tegurid suurt mõju muna keskmisele
saamiseks. Säärane liinide ühendamine võimaldab ära kasutada heteroosi ja saada hea jõudlusega järglased. Seda liinide ühendamist kasutatakse eriti veise- ja seakasvatuses, kus enamasti rakendatakse rühma valikut ja ühe liini tütarjärglasi seemendatakse teise liini isasloomadega. Katseandmete põhjal hinnatakse liinide ühendamisel saadud tulemused, mille alusel määratakse kindlaks liinide sobivus. 5.2.6. Sugulasliinide (inbredliinide) ühendamine. Kui sugulasliinid kuuluvad eri tõugudesse, siis on tegemist sugulasliinide ristamisega. Sugulasliinid on saadud sugulusaretuse teel ja eeldatakse, et enamik lookusi on homosügootses seisundis (AA, aa). Kahe sellise liini ühendamisel tagatakse enamike lookuste heterosügootsesse seisundisse viimine (Aa). Suurem tõenäosus heterosügootide saamisel on siis, kui liinid kuuluvad erinevatesse tõugudesse, vähemal määral sama tõugu liinide korral.
Kaks aastakümmet valitsemist taastas vahepeal kõikuma löönud sisepoliitilise stabiilsuse. Elisabeti ajal jõuti ette valmistada mitmeid Venemaa moderniseerimisele suunatud reforme, millest enamik jäi aga keisrinna otsustusvõimetuse tõttu välja kuulutamata. Elisabeti surm tõi lühikeseks ajaks võimule Holsteinis sündinud ja Elisabeti tahtel troonipärijaks nimetatud Peeter III [1762], kes oma isikus ühendas emapoolse vanaisa Peeter I ning isapoolse vanaonu Karl XII sugulasliinid. Friedrich II jäägitu austajana astus Peeter III otsemaid käimasolevast Seitsmeaastasest sõjast välja, sõlmides Preisimaaga eraldirahu. Keisri lühikese valitsusaja sisepoliitilistest sammudest oli tähtsaim aadli teenistuskohustuse kaotamine. Paraku sattus põikpäine keiser peagi vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga ning juuli alguses, saanud vaevalt pool aastat võimul olla, ta kukutati ja tapeti. Järjekordse troonipöörde korraldanud kaardiväelased