pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel. Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani. Inimese lhenedes pab rstik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda vi ktte vtta. Rstik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist vheneb rstikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
eest. Juba ndala aja mdudes hakkab varss rohtu sma, ent mra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Phiandmed: Sebra krgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus vib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Sugukpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi snnitavad mrad tavaliselt he. Sebrade harjumispraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad hlitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: krbesebrasid, savannisebrasid ja mgisebrasid.
Kasvav pesakond vajab palju toitu ning viksed kutsikad kaitset ka ilmastiku ja vimalike vaenlaste eest. Ema hooldab ja petab neid seni, kuni nad on saanud elujulisteks liigikaaslasteks. Selleks kulub ligikaudu aasta. Areng Tiinus kestab 62...75 peva. Pojad snnivad mrtsis-aprillis pimedate ja suletud krvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 pevaselt. Imetamine kestab 1,5...2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad sugukpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskesti ligipsetavasse kohta veekogu lhedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat snnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures vlja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad
annaabi.ee 
