Anti läbi laulude edasi õpetusi, mida eluks oli vaja ja lapsed kuulsid neid väiksest peale ja õppisid. Konkreetsetest rahvalauludest igaüks sõelus välja vajalikud elutarkused. Vanem põlvkond, kes enam ei töötanud ja kellel olid elutarkused, hingeline rahu, andsid noortele edasi teadmisi. Poistele vanaisa ja tüdrukutele vanaema. See keel oli sobiv, et suuliselt meelde jätta. Et asju kirjalikult meelde jätta on vaja teistsugust keelt, mitte laule. KOHUS. Perekonnapea kui sugukonnavanema võim kehtis. Perekonnapeal või hõimuvanemal oli see õigus kohut mõista. Kohtumõistmine on kogukonnasisene ja selle kaugenemine aja jooksul kogukonnast, näitas riigi arengut. Kogukonnale tehti selgeks, et see karistamine pole isiklik asi,vaid et on toimunud rikkumine, mis kutsus esile jumalate viha, ja peab karistama, et paluda jumalatelt andeks. KARISTUSÜSTEEM. Trahvide süsteem. Õigusrikkumisi tuli ette sama palju kui kõrgkultuurides. Tänapäeval arvestame me süüga, keegi peab
Anti läbi laulude edasi õpetusi, mida eluks oli vaja ja lapsed kuulsid neid väiksest peale ja õppisid. Konkreetsetest rahvalauludest igaüks sõelus välja vajalikud elutarkused. Vanem põlvkond, kes enam ei töötanud ja kellel olid elutarkused, hingeline rahu, andsid noortele edasi teadmisi. Poistele vanaisa ja tüdrukutele vanaema. See keel oli sobiv, et suuliselt meelde jätta. Et asju kirjalikult meelde jätta on vaja teistsugust keelt, mitte laule. KOHUS. Perekonnapea kui sugukonnavanema võim kehtis. Perekonnapeal või hõimuvanemal oli see õigus kohut mõista. Kohtumõistmine on kogukonnasisene ja selle kaugenemine aja jooksul kogukonnast, näitas riigi arengut. Kogukonnale tehti selgeks, et see karistamine pole isiklik asi,vaid et on toimunud rikkumine, mis kutsus esile jumalate viha, ja peab karistama, et paluda jumalatelt andeks. KARISTUSÜSTEEM. Trahvide süsteem. Õigusrikkumisi tuli ette sama palju kui kõrgkultuurides. Tänapäeval arvestame me süüga,
maaharimist algul orjade hoolde ja põldudel kasutati peamiselt vabade talupoegade tööd, kes olid ühtlasi ka sõdurid. Talupoegadel olid oru madalas osas oma jaosmaad, mida jõe veetõus üle ujutas. Lihtvabadest seisis hoopis kõrgemal vana sugukondlik ülikkond. Kogukondade koondise, nomose eesotsas seisis valitseja, keda nimetati nomarhiks. Klassiühiskond kujunes Egiptuses tol ajal, mil sugukonnavanemad ei olnud veel kaotanud oma jõudu, kuid nüüdsest peale sugukonnavanema seisund muutus. Temast sai klassiühiskonna esindaja. Nomosevalitseja muutus despoodiks, säilitades ühtlasi väepealiku, kohtuniku ja ülempreestri muistsed funktsioonid. Need viimased funktsioonid andsid klassiühiskonnas nomosevalitsejaile teatava teokraatliku iseloomu. Hiljem tekib üritusi luua nende või teste muistsete linnade ümber suuremaid koondisi ja lõpuks tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul).