Statistika näitab, et poisse eostatakse rohkem kui tüdrukuid, kuid poisslaste puhul juhtub rohkem nurisünnitusi. Poisslapse sünd kestab tüdruku omast umbes poolteist tundi kauem, kuna nende kaal on ligikaudu 5% suurem (on keskmiselt 150g raskemad ja peaaegu sentimeetri võrra pikemad). Samas on neil suurem tõenäosus enneaegsele sünnile, vaimsetele häiretele, nakkushaigustele ja õnnetustele, kuna nende immuunsussüsteem on kergemini haavatavam tänu stressi- ja suguhormoonidele. Tüdrukud ja naised kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, poisid korraga vaid ühte. Vasak ajupoolkera küpseb tüdrukutel kiiremini, mistõttu õpivad nad kiiremini rääkima kui poisid. Parem ajupoolkera küpseb aga hiljem, mistõttu on noortel tüdrukutel raskem ruumiliselt orienteeruda ja esemeid teise nurga alt kujutada. Naiste nahk on õhem kui meeste oma, mistõttu on nad tundlikumad puudutustele ja peavad tähtsaks lähedust pereliikmete ja sõpradega (puudutamised, kallistused).
Bioloogia. Saab teha kaks eristust mees ja naine (hmm?) Kõige selgemad on need uurimused, mis tehakse sooerinevuste põhjal. Meeste eluiga on lühem, naistel on rohkem akuutseid haiguseid, naistel on kõrgem immuunsus. Naistel on kõrgem östrogeenide tase, seetõttu on on neil madalam südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk. Samas suureneb südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk peale menopausi. Immuunsus on kõrgem tänu suguhormoonidele. Testosteroon on hormoon, mis tõstab vere hüübivust. Sealt risk, et südameveresoonkonna haigused suurendavad oma osatähtust. Samas on seal suur mõju ka töö iseloomul jne. Ehk siis keskkond ja bioloogia mõlemad mõjutavad tervist. Samuti on bioloogia pool kõik pärilikkus, sealhulgas hammaste tervis ja eluiga jne. Keskkond. Sugudevahelised teemad jätkuvalt. Naised pöörduvad rohkem arsti poole,
Liitsugulisus organismil on mõlema soopoole sugunäärmed. Nt õistaimed, selgrootud, pseudoliitsugulisus (on mõlemad organid, kuid need ei talitle) Lahksugulised ühel isendil on ühele soopoolele omased sugunäärmed. Mosaiiksus - keha on nn laiguline teatud kehapiirkondades naissugukromosoomidega rakud, osades isassugukromosoomidega rakud. Võivad olla viljakas. (organisiire) Sugutunnused Esmasteks sugutunnusteks loetakse sugunäärmed ja sugutunnused. Nende baasil tänu suguhormoonidele ja sugulisele küpsemisele kujunevad soost sõltuvad tunnused. Need võivad ise eluea jooksul muutuda (menopausi järgselt naistel karvakasv näol) või neid saab tahtlikult muuta (soovahetusoperatsioonid). Tunnus Naine Mees Luude pikkus, jämedus Väiksem Suurem Lihasmass Väiksem Suurem
annaabi.ee 
