meie kultuuri kõige destruktiivsemaid alasid. Töötundide muutmine peab olema põhiline loomaks isadele võimalusi lastega koosolemiseks. Lisaks peaks poliitikuid suunama, et nad pööraksid avaliku vägivalla asemel tähelepanu eraelus esinevale vägivallale. Sugude võrdõiguslikkusega seotud küsimused on muutunud. Kui meestel ja naistel on tööelus samad positsioonid, siis peaks muutuma nende suhe ka teistes valdkondades. Sugude võrdõiguslikkuse raskuskese peaks sugudevaheliselt sõjalt pöörduma võitluseks väärtuste eest. Esmajärjekorras tähendab see võrdset vastutust laste eest ning meeste ja naiste suhteid, mis põhineksid võrdsel austusel, pühendumisel, avatusel ja hoolimisel. Allikad: Kristin Skjurten: Voldsbilder i hverdagen. Oslo: Pax forlag 1994. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
2 )Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 163 3 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 92-931 4 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 92 2 Kodanikeõiguste kitsendusi ei rakendatud aga ainult straatumisiseselt, vaid ka sugudevaheliselt. Naisi kodanike hulka ei arvatud5 ning nende ülesanded piirdusid vastavalt trad. dogmaatikale6 majasiseste toimingutega. Suhtumist õrnemasse sugupoolde peegeldab ka lastehülgamise praktika, kus lisaks väärarengutega vastsündinutele, jäeti saatuse hooleks sagedamini tüdrukuid kui poisslapsi.7Lisaks sellele oli ka hariduse privileeg meeste pärusmaa, nt. Ateenas ei tuntud koole, mis oleks mõeldud naissugupoolele.8Siit saab järeldada, et tüdrukute elu koondus peamiselt koduseinte
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on
annaabi.ee 
