Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine.
Phieesmrgiks oli leida otsehendus jumalaga, seda eelkige spirituaalsete rituaalide kaudu. See tuli saavutada mstilise ekstaasi kaudu, mille jooksul inimene ei tunne oma keha ega jumalast eraldatud olemasolu. Ekstaas saavutati mitmesuguste abinudega, vaiksest vaatlemisest ja svenemisest kuni valjude karjete ning mratsemist meenutavate liigutusteni. Elati askeetlikult, rkimine oli tagasihoidlik, sest loba jumalale ei meeldi. Nad leidsid, et inimese keha on vaid jumaliku vaimu hoidja. Sufistid psisid koraani petuste lhedal, seega seisid nad enne-muhamedlikele petustele palju lhemal. Nende ksitus jumalast ja selle lhenemise petus meenutab pigem antiikseid hilisema aja filosoofe. Nimi sufism tuli sellest, et Muhamed oli lasknud ennast piirata kerjustega, kelle jaoks oli moee krvale tehtud eriline pink suffa. Kristlikus maailmas tuntud munka nimetati aga derviiks. Sufistidel oli kllalt jrgijaid ja on tnapevanigi sellesse uskujaid. 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid
Islami-järgne periood toob endaga kaasa koraani. Korrani tulek tõi endaga kaasa palju uuendusi ja ka linnastumise. Luulesse tulid uued põhimõtted. Tekkis ka filosoofiline kirjandus. Sufism on islami müstiline vool, mis on suunatud vahetu isikliku kogemuse kaudu jumaliku tõe ja armastuse otsingutele. Sufi kirjandus on nn tarkuskirjandus, mis räägib seadusekuulekusest, normidest ja nende rituaalsetest tegevustest. Selle kohaselt on terve elu religioon ning maailma taasloomine. Sufistid uskusid, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu. Turgi rahvad olid rändrahvad. Nad lõid suulisel teel liikuvat luulet (rahvaluulet). Osmani impeeriumi kirjandus hõlmas peamiselt rahvaluulet ja diivaniluulet (eepilisi kiidulaule). 9. Mis on Vana-India mõistes kirjandus (sanskr kavya)? Millised on Vana-India sanskritikeelse kirjanduse põhigrupid?; iseloomustage neid (vedade kirjandus 1500-
Araabia keel viidi teiste rahvaste juurde usu keelena. Tagajärjena kirjutati veel kommentaare, et kogu asjast aru saada. Seoses linnastumisega, mis tuli koos islami laienemisega, tekkis kirjanduses uus kvaliteet. Uuenemisperioodil, 8.9. sajandil, tekkisid kaks uut luulezanrit: 1. Hamr veiniluule. Lõbustustest, veini joomisest. Selle olemasolu põhjendatakse uskumusega, et paradiisis on veini joomine ja kõik muu lubatud. Seda kasutasid ära sufistid, kes uskusid, et mõtiskluste ja meditatsiooni abil on võimalik juba eluajal jõuda paradiisini. Veinist luuletas Abu Nuwas. 2. Zuhd askeetlik luule. Vastukaaluks esimesele, kristluse eeskujul. Kuigi askeetlus on islamis keelatud, on see luule mõnes mõttes lubatud, põhjendatuna islami ramadani traditsioonist. Askeetlikku luulet viljeles al-Ma'arr. Islamis usutakse, et Koraan on ilmeksimatu ja reprodutseerimatu. Mõnedki vaidlesid sellele
annaabi.ee 
