korda seoses kellegi Abu Hasimiga, kes elas ja õpetas 750. Aastatel m.a.j. Pool sajandit hiljem ilmus see sekt Pärsiasse, kus seda õpetust levitasid laialt Abdul Said, Abdul Kaid, Dul-Nun-al- Miari ja teised religioossed juhid. KUJUNEMISLUGU Sufid on üldistatult pärit Lähis-Idast. Nagu ka budism on ju Indiast pärit õpetus, kuid on sealt peaaegu kadunud ja alles jäänud vaid kauges põhjaservas ning Brima ümbruses, aga sellel on arvukalt järgijaid võõrastes riikides, on ka sufisid indias väga vähe. Selle järgijad elavad Pärsias ning teistes moslemimaades. Ilma Indiata ei oleks sufismi, sest ilma sufide Indiast pärit õpetusteta oleksid nad ortodokssed muhameedlased. Tutvudes sufide alussüsteemiga on need pärit vedaantast ja bhakti-joogast. Sõna Sufi on tulnud pärsia (araabia tüvega) sõnast ,,suf", mis tähendab vill. See tuleneb sellest, et muistsed sufid loobusid kallistest ja luksuslikest riietest ja kabndsid jämedast
Iraanis on suiitlus riigiusund, seda leidub ka Iraagis, Süürias, Põhja Indias ja Ida Aafrikas. Sufism: müstiline liikumine, mis tekkis 9. sajandil. Sufid tõlgendavad usku ühte ainsasse jumalasse nii, et Jumal hõlmab kõiki olendeid. Erilise treeningu ja mediteerimsie abil üritatakse minetada oma mina ja sulanduda jumalasse. Sufid rõhutavad armastust ja elavad askeetlikult. "villase rüü kandjad". Nad imetlevad Jeesuse vaesust ja enesesalgamist. Sufisid on 3%. Dervisid: sufistlikud mungad, nad elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Nende järelevaatajaks on juhataja, kes eitab mõtisklemise, paastumise ning isegi piinamise kaudu jõuda müstilise ja ekstaatilise kogemuseni. Paljudes islamimaades on tänapäeval mitmesugused müstilised liikumised kulust hoolimata õitsval järjel. Religiooni positsioon on tänapäeval tugevnemas enamikes Islami maades, ühtlasi on laienenud ka misjonitöö
vastuseks Sana'iile. Nizami hamsa'le hakati omakorda vastuseid kirjutama. Suure klassika lõpetas Dzami (s 1492), kes oli kuulus hamsa-kirjutaja. Ta kirjutas tegelikult kokku seitse poeemi, mistõttu nimetatakse tema teost ,,Haft Avrang". Hamsa'sid kirjutas ka usbeki kirjakeele rajaja Navoii. Läänes on väga tuntud poeet Jalal ad-Din Rumi (12071273), kellel on kuulus diivan, mis ei kanna tema nime ,,Sams Tabrizi diivan". Ta soovis otsida ja leida jumala sõpru sufisid, kes on hüljanud maise ilma järgneva maailma nimel juba eluajal. Need erakud käitusid ebameeldivalt, kuna üritasid hüljata ka seda, et neid huvitab, mida teised inimesed neist arvavad. Rumi jaoks oli selline inimene Sams Tabrizi, kes olevat olnud väga nõme tüüp. Rumi samastas end Sams Tabriziga. Ta kirjutas veel ,,Matnawi" seda peetakse pärsiakeelseks Koraaniks, mis on jälle õpetlik. Teine kuulus pärsia poeet on teadlane Umar Hajjam. Läänes on ta tuntud nelikvärsside
annaabi.ee 
