nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega. See tähendab et nimisõna on näiteks click, tegusõna samamoodi click ja mineviku vorm on clicked. Samamoodi ka play- played jne. Dentaal pärineb indoeuroopa sufiksist mis on inglise keelde üle kandunud sõnana do-did-done ja d sõnas did annab teistele sõnadele mineviku tähenduse. pmst nagu click(did), play(did). Pennsylvania Dutch – Saksa keel (! mitte hollandi), mida rääkisid germaani (Saksa ja Šveitsi) aladelt USAsse emigreerunud inimesed. Tänapäeval kasutatakse seda veel mõnedes amišite kogukondades. Pidžinkeel – segakeel, mis on tekkinud suhtlemisvahendina erinevate keelerühmade
lauseteks. Kirjelda morfeemianalüüsi. Morfeemianalüüs on morfeemide jagamine ehk segmentimine ja neile grammatiliste tähenduste lisamine ehk glossimine. Millised on seotud morfeemide liigid? Seotud morfeemide liigid on afiksid, mis jagunevad vastavalt esinemiskohale infiksiteks, sufiksiteks, prefiksiteks ja tsirkumfiksideks. Infiksid esinevad tüve sees, sufiksid esinevad tüve järel, prefiksid tüve ees ning tsirkumfiks koosneb nii prefiksist kui ka sufiksist ehk siis afiksist nii tüve ees kui järel. Millised on tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused? Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st et nad kuuluvad mingi sõna juurde. Kui keeles on mingi kategooria, siis on kohustus seda ka lausetes väljendada. Grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid, neil on fikseeritud positsioon ja üldine tähendus. Mis vahe on preskriptiivsel ja deskriptiivsel grammatikal?
Sisemaal tõenäoliselt isikunime osa või olnud pää tähenduses ,,mägi". Pa-lõpp, sageli tuleneb sõnast ,,pää". Ke-lõpp. Sageli tüüpiline Lõuna-Eestile. Kohanimede lühenemisega võivad olla need nimed varem pikemad. Ja-lõpp. Ajalooliselt pikema lõpuga. Mingid apellatiivid on lühenenud. Varem olnud ilmselt tuletusliide. ,,Pedja" Pedäjä Lehmja varem Lehmjala, veel varem Leemeda. Ka nt välja on lühenenud. Na-lõpp selline, mille puhul ei saa sufiksist rääkida, vaid lühenemisest. Sagedamini nina- lõpust saanud na. Nt Tammekanna lühenenud Tammunaks. Suur sagedus Kagu-Eestis, viitab, et enamasti laenulise algupäraga. Ra-lõpp. Ei ole sufiks, vaid erilähtega nimed. Läbara nt Lebbaru. Järve- lühenenud ra. rahva lühenenud ra-ks. -ma (a) lõpp. Nende hulgas nimed maa lõpulised (nt Põltsamaa põllurikas maa). Algselt mäe. Raskem otsustada kumb õigem on, sest nimed vahelduvad. -va-lõpp. Mitmeti tõlgendatav
annaabi.ee 
