Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suetukist" - 4 õppematerjali

Sõjaeelsed üldlaulupeod
12
docx

Sõjaeelsed üldlaulupeod

VII üldlaulupidu toimus 12.–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgasÜlem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis.Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. KOKKUVÕTE Üldlaulupeod on eestlaste kui rahavuse jaoks üks tähtsamaid sündmusi kogu meie ajaloo vältel, mil eesti talupojad võitlesid meie iseseisvuse eest. Laulupidu peetakse niivõrd tähtsaks sündmuseks, et seda peetakse ka tänapäevani. Sellel aastal (2014) oli peetud järjekorras juba 26.üldlaulupidu.

Muusika → Muusika ajalugu
7 allalaadimist
Laulupidu
9
odt

Laulupidu

Postimees". Pea kolme kuu jooksul viidi läbi karistusoperatsioon, mille käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli kuskil 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala. Punklaulupidu Punklaulupidu oli 7. juunil 2008 Rakveres toimunud üritus, kus tuntud Eesti punklaule esitati laulupeo formaadis kooride poolt. Punklaulupeo idee autoriks ja teostajaks oli Üllar Saaremäe, peojuhiks Peeter Volkonski, kunstnikuks Hardi Volmer ja

Muusika → Muusika
22 allalaadimist
ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI
22
doc

ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI

–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem-Suetukist,Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, millest erandina eesti autorite teosed ei olnud vaid kaks lastekoorilaulu. Välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala . (http://et.wikipedia.org/wiki/VII_%C3%BCldlaulupidu ) Kasutatud kirjandus 1. http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu 3.http://et.wikipedia

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

VII üldlaulupidu toimus 12.­14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem-Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. AJASTU SUURMEHED Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn ­ 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun