Samuti on asutud toetama Rahvuskaaslaste Programmi raames välis-eesti kogukondade haridusprojekte, mis aitavad säilitada välismaal elavate eestlaste emakeelt. Kord aastas (suvel) korraldatakse koostöös Tartu ülikooli ja Archimedesega eesti keele ja kultuuri õpetajatele ainealane metoodiline koolitus, kus lisaks eesti keelele käsitletakse ka muid teemasid. Lisaks on saadetud Eestist õpetajaid Petseri Lingvistiline Gümnaasium, Ülem-Suetuki Põhikooli, Riia Eesti Põhikooli ja Aleksandrovka Keskkooli (Ukrainas Krimmis). .
Suurem eestlaskond elab veel Omski oblasti Zolotaja Niva külas, Tomski oblasti Kasakülas. Vähemalt vanem põlvkond suhtleb omavahel eesti keeles Uljanovski oblastis, Kirovi oblastis, Kaukaasias ja Krimmis. Joonis 1. Eestlaste asukohad Venemaal. Vene Föderatsioonis õpetatakse eesti keelt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis (a-ni 2005 eesti õppekeelega Petseri II keskkool),Punase Lageda (Krasnodari krai), Kaseküla (Tomski oblast) ja Ülem-Suetuki (Krasnojarski krai) põhikoolis; pühapäevakool või eesti seltsi keelekursused tegutsevad Peterburis, Moskvas, Tserepovetsis ja Krasnojarskis (a-st 1991). Eesti keel kui kirjakeel oli käibel kirikus, koolis, seltsis ja trükisõnas. Asundustes tegutsesid enamasti omad ameti- ja meistrimehed (v.a arst, jurist, potseinik jms) ja nendes valdkondades oli eesti keel aktiivselt kasutusel. Emakeeles suheldi teiste asunduste ja kodumaaga. Ametlikku asjaajamisse (dokumentatsiion, kirjavahetus)
50-60 inimest aastas. 1859. aastal oli Rõzkovos 1653 asukat, neist 299 pagendatut, ja kolmes koolis õppis vastavalt 52 eesti, 39 läti ja 36 soome last 35. 1861. aastal saadi juba rajada iga rahvuse jaoks eraldi külad, mispeale mõned eesti pered asutasid Omskist 100 versta eemale Reveli ehk Viruküla, praeguse nimega Vana-Viru ehk Starõi Revel. Viis aastat hiljem elas seal 54 peret36. Minussinski piirkonda rajasid kõigepealt soomlased 1848. aastal Ülem-Suetuki küla, seejärel lätlased 1859. aastal Bulanka (hiljem alam-Bulanka) ja eestlased 1861. aastal Ülem-Bulanka küla. Alam-Suetukis elasid mitteluterlased, venelased, ja kokku moodustasid need külad Minussinski asunduse. Hilisema ümberasumise käigus, alates 1880. aastaist rajati eesti külasid ja asundusi veel Tobolski, Tomski, Kanski, Janissei, Krasnojarski ja Vladivostoki piirkonnas. Viimase külje alla rajasid 1898. aastal
annaabi.ee 
