Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest- viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles'e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest, mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg. Arenenud tööstusriikide on viimasel ajal selliseid dramaatilisi juhtumeid suutnud vältida rangete õhusaaste reeglite kehtestamisega. Kuid kõik
Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seaotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles`e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest, mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg. Arenenud tööstusriigid on viimasel ajal selliseid dramaatilisi juhtumeid suutnud vältida rangete õhusaaste reeglite kehtestamisega
algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles'e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest, mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg. Arenenud tööstusriikide on viimasel ajal selliseid dramaatilisi juhtumeid suutnud vältida rangete õhusaaste reeglite kehtestamisega
annaabi.ee 
