Sugulus Sugulus + poliitika + majandus Nepotism – poliit- ja/või majandusotsused sugulaste heaks, mida ühiskond heaks ei kiida. Perekapitalism (nt Jaapan, Itaalia) – edukas ettevõtlusvorm. Kes on sugulane? Veresugulus – geneetiline/bioloogiline sugulus. Ka meie kasutame üldistavat terminit sugulane, mõeldes veresugulast, samas ei tähenda see alati tegelikku veresugulast. Sotsiaalne sugulus - Kasuvanemad - Sugulus vaimuga (ghost marriage) (lisaks Sudaanile erivormid ka Hiinas, Indias jne) - Ristivanemad (ajaloos ei tohtinud ristivanemad olla lähisugulased) - Preester kui „isa“ - Pater (sotsiaalne isa, kasuisa) ja genitor (bioloogiline isa, päris isa) Sugulaste klassifikatsioon Sugulase klassifitseerimine: läheduse või olulisuse alusel inimeste sugulusgruppidesse jaotamine moodustab antud ühiskonnas kehtiva sugulussüsteemi, millel on vastav terminoloogia ehk terminite süsteem ja hierarhiad.
Gruusias jagavad Eesti kodanikud väljaõpet nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolsete suhete raames. Gruusia, Moldova ja Ukraina teenivad selgelt ka Eesti rahvuslikke huve, sest on ju meie eluline eesmärk loota demokraatia kasvule nendes riikides. Lisaks arenguabile peaks meie poliitikute välispoliitiline tähelepanu olema suunatud praegu Ukrainas toimuvale. Keerulisem on kindlasti projektidega Aafrikas. Nii on Eesti andnud Sudaanile eelmisel aastal 0, 8 miljoni krooni väärtuses abi. Paraku on Aafrika kogemus selline, et väga raske on kindlaks teha, et arenguabi mingis riigis jõuab õigesse kohta ja et see riik saab jalad alla. Teiseks probleemiks on kindlasti asjaolu, et Eestil puuduvad otsesed ajaloolised sidemed Aafrikaga, kui üksikud juhtumid välja arvata. Seega peaks Eesti Aafrika riikidele abi osutades usaldama rohkem Euroopa Liitu, mille mitmel liikmesriigil on Aafrikaga vägagi tihedad sidemed.
Gruusias jagavad Eesti kodanikud väljaõpet nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolsete suhete raames. Gruusia, Moldova ja Ukraina teenivad selgelt ka Eesti rahvuslikke huve, sest on ju meie eluline eesmärk loota demokraatia kasvule nendes riikides. Lisaks arenguabile peaks meie poliitikute välispoliitiline tähelepanu olema suunatud praegu Ukrainas toimuvale. Keerulisem on kindlasti projektidega Aafrikas. Nii on Eesti andnud Sudaanile eelmisel aastal 0, 8 miljoni krooni väärtuses abi. Paraku on Aafrika kogemus selline, et väga raske on kindlaks teha, et arenguabi mingis riigis jõuab õigesse kohta ja et see riik saab jalad alla. Teiseks probleemiks on kindlasti asjaolu, et Eestil puuduvad otsesed ajaloolised sidemed Aafrikaga, kui üksikud juhtumid välja arvata. Seega peaks Eesti Aafrika riikidele abi osutades usaldama rohkem Euroopa Liitu, mille mitmel liikmesriigil on Aafrikaga vägagi tihedad sidemed
annaabi.ee 
