Nii süvenes aina enam arvamus, et naise roll ühiskonnas on tühisetu abielunaisel ei olnud mingit õigust kaasa rääkida isegi varalistes küsimustes, mis puudutasid mõisa mahamüümist. Annuk toob esile fakti, et tegemist on elukogenud naise kirjutisega, kuna autobiograafia ,,Minu saatusega võitluskäik'' ajal oli Suburg 73-aastane. Nii tunnistab ka autor ise, et just saatuse jõud muutis Suburgi raugematuks võitlejaks. Artikli autor tõdeb, et kindlasti oli Suburgil ka välismaiseid mõjutajaid, kuid nendest pole palju teada. Küll on aga kindel Jakobsoni osatähtsus, kuna võrdväärse partnerina rahvusliku hariduse edendamises andis just tema Suburgile julguse astuda avalikule areenile, et oma tõekspidamiste eest üles astuda. Samuti toob Annuk esile kolm tema arvates kõige põhilisemat tegurit Suburgi võitlejaliku natuuri kujunemisel. Kaasasündinud puue viis hoiakuni, et saatuse koormat tuleb endaga kaasas kanda ja
JANNSEN / KOIDULA SUBURG UNDER 1843 1886 1841 1923 1883 1980 Koidula 1886 Suburg 1916 Under Rootsi emigratsioonis Neti fotovalikus sarnanevad mõneti hoiakult ja küünarnukiga lauale toetamises noored Suburg ja Under. Underi figuuri dünaamikas on sj enam jõulist ekstravertsust, Suburgil samas vaevumärgatavat nõtkust, introvertsust. Suburg ja Under sarnanevad samuti vaibumatult otse kaamerasse vaatamises; Koidula vaade on veerandprofiili seatud, vältimaks otsekommunikatsiooni. Kui otsevaates kehastub suurem eneseteadvustus, siis kõrvalevaatamises väljendub pigem ebakindlus. Muidugi võis olla määrav pildistaja otsustus, aga siiski seisame vastamisi statistilise faktiga. Leiuks võib pidada netivalikus eakast Suburgist
Selle perioodi esileküündivamad jutustused on Pärna "Oma tuba, oma luba..." (1879) ja "Must kuub" (1883). Lilli Suberg (1841-1923) tuli kirjandusse Jakobsoni õhutusel, kirjutades 1873. aastal autobiograafiliste sugemetega jutustuse "Liina" (1877), kuigi stiil ja keel jäävad soovida, hindas Jakobson selle algupärasust. Haritud eestlannade ideaale esitab Suburg veel jutustuses "Maarja ja Eeva..." (1881), "Linda, rahva tütar" (1900 "Postimehes"). Eesti kultuuriloos Suburgil oluline kot ajakirjanikuna, tema väljaanne 1887. aastal alustanud "Linda" Viljandis oli esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale. Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine. Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner) ebamäärased taoltused, organiseerimisvõimetus ja oskamatus, vastastikused nääklemised, salakaebused ja kaasaloovimised venestusprotsessiga tõid endaga kaasa usaldamatuse laiema üldsuse poole