närviteed ajutüve erinevatest osadest. · Tasakaal · Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), ...) · Autonoomse NS kontroll · Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist;
erinevatest osadest. • Tasakaal • Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • Autonoomse NS kontroll • Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist;
Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. 1) Tsentraalvaost tahapoole jääv sensoorne korteks varustab eespool olevaid ajuosasid infoga 2) Prefrontaalkorteks planeerib liigutusi 3) Premotoorne korteks organiseerib liigutuste jadasid 4) Motoorne korteks tekitab konkreetsed liigutused Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel. Kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Basaalganglionid on alati motoorse signaali tugevuse kontrollijad. Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed)
annaabi.ee 
