läbi käinud (kasvatus jne). varem toime pannud või karistatu teo eest karistatakse rangemalt (isik kordub oma arvamust). Kui tegu on üksikdeliktiga, siis tavapäraselt §, karistus jne. arvestatakse kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ühe delikti all võib olla mitu akti: tapmine (§ 113), nt ähvardati, kehalise puutumatuse rikkumine, aga lõppeesmärk oli tappa. Mille kohta kvalifitseerida, kui on mitu koosseisu? Tegelikult siin ei ole konkurentsiga tegemist. Siin teod subsumeeritakse ühe koosseisu alla ehk see on seaduse konkurents (erinevad teod, aga nad koondatakse ühe kõige raskema alla). Seaduse konkurents võib olla erinev, kus nt kohaldamisele tuleb mitte üldine, vaid erinorm (kvalifitseeritakse siin erinormi järgi). Eelteod või järelteo, mis kaasnevad põhideliktiga, iseenesest ei moodust karistatavaid teod, nad on küll ebaõiged, kuid neid neelatakse delikti puhul ära. Nad loetakse taunitavaks tegudeks, kuid põhidelikti puhul nad kaotavad
- Seadusainsus/normikonkurents- normid konkureerivad ja üks peaks neist astuma kõrvale. Need on olukorrad, kus teoorias öeldakse, et üks koosseis hõlmab kõigi teiste asjassepuutuvate kuritekoosseisude ebaõigluse. Üks koosseis on niivõrd rohkem oluline, et teistega pole mõtet tegeleda. Seda on võimalik teha: Karistusõigus II.osa 1)spetsiaalsuse reegel -siis kui kaks kooosseisu on omavahel üld ja erinormi vahekorras, siis subsumeeritakse tegu üldkoosseisu järgi. - kõrvalkoosseis tõrjub põhikoosseisu. Kvalifitseeritakse kõrvalkoosseisu ning põhikoosseis jääb kõrvale. - enamohtlik koosseis tõrjub põhikoosseisu. Kui on olemas mõrva tunnused, siis ainult selle järgi kvalifitseerida, tapmise koosseis jääb kõrvale - kui on täidetud priviligeeritud koosseis, siis astuvad tagasi kõik muud koosseisud. - liitkoosseis tõrjub lihtkoosseisu.
Seetõttu räägitakse ka õigus- ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku. Faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult. Nt. juhtumis esinev isik on/ei ole ametiisik, juhtunud tegu on/ei ole altkäemaksu võtmine jne. Järeldus tuleneb loogiliselt (deduktiivselt) esimesest ja teisest eeldusest. Õigus- ja faktiküsimused otsustatakse eraldi ja, kui need on otsustatud, subsumeeritakse faktid esimesele eeldusele. Rutiini- ja juurdlusotsused Näide õigusnormi rakendamisest üksikjuhtumi puhul: politsei peatab auto, mille juht on süüdi kiirusepiirangu ületamises. Juhile määratakse trahv. Juhtum on osa liikluskontrolli argipäevast. Osasid otsuseid nimetatakse rutiinseteks kahel põhjusel 1) need korduvad nii sageli, et võib rääkida nende massilisest esinemisest 2) juhtumi struktuur. Fakt, mille üle tuleb otsustada (nt mootorsõiduki juhtimine teatud kiirusega)
Nt. määrab lõplikult kohaldatav õigus eeldusküsimuse (seda vaatame järgnevas alapunktis). Falconbridge on Lorenzeni teooriat edasi arendanud ning välja pakkunud nn via media teooria kvalifitseerimise kahes järgus. Esimeses järgus tuvastatakse kõik potensiaalselt õigussuhtele kohalduvad kollisiooninormid ja kvalifitseeritakse õigussuhe leges causae alusel, st erinevate õiguste alusel, millele potentsiaalselt kohaldamisele kuuluvad normid viitavad. Teises järgus subsumeeritakse konkreetne õigussuhe konfliktnormis väljendatud abstraktse koosseisu alla vastavalt lex fori reeglitele, arvestades õigussuhte rahvusvahelisust. Teine järk on seega sarnane valgustatud lex fori teooriale. NÄIDE: Via media kohaldamise näide. Kui pärast isiku surma tekib küsimus, kas kohaldada lesele määratud vara suhtes abieluvara või pärimist reguleerivaid sätteid: 1. vaadatakse mõlemat normi; 2. tuvastatakse kohaldatav õigus; 3. tuvastatakse lõplikult kohaldatav õigus; 4
annaabi.ee 
