Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing on tegevus, argumentatsiooniprotsess. Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapäevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse võttes (topoide kataloog). Viimane ananb otsustajale orienteerumisvõimaluse ja otsustamiskindluse. juriidilist tähendust omavate argumentide täielikku kataloogi pole olemas. 1.5. Seotus seadusega ja subsumeerimismudel Subsumeerimine on tegeliku asjaolu paigutamine abstraktse faktilise koosseisu alla ning õigusliku tagajärje leidmine selle tulemusena. Väärtusotsustused tulevad õigusliku otsuseni jõudmise mudelis alles viimasena, normi subsumeerimine esimesena. Kui seadusandja on tabanud väärtuse olemuse ja selle õnnestunult seaduses sõnastanud, siis on ka seadusega seotusel väärtusjurisprudentsis oma koht. Püüeldakse õiglase otsustuse järele,
On oluline, et sellisesse kataloogi ei satuks mitte juhuslikud seisukohad, vaid sellised seisukohad, mis annavad lahendusvõimalusi. Topoid ehk jur. d argumendid on erineva kaalu ehk kohaväärtusega. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses konkreetse situatsiooni või küsimusega. Seega võib üks topoi ühe küsimuse lahendamisel mängida otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist rolli. III. 1.5. Seotus Seadusega ja subsumeerimismudel Subsumeerimine on paigutame mõttes tegelikkuses aset leidnud asjaolud Õnormi abstraktse koosseisu alla. Subsumeerimisele omistatakse väärtusjurisprudentsi kontekstis vähene tähendus või see leitakse koguni olevat ebasobilik – põhirõhk on teistel kriteeriumitel. Arusaam Sest enesest seostatakse arusaamaga väärtusest enesest. Kui Sandja on tabanud väärtuse olemuse ja selle õnnestunult Ses sõnastanud, siis on ka Sega seotusel väärtusjurisprudentsis oma koht
Ariklis on kirjeldatud AKI funktsioonid. • IKSi rikkumise sanktsioonid, peamiselt rahatrahvid III Teema Tänapäevane diskussioon õiguse teooria üle 1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. jurisprudents 1.1. Seadusest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid 1.2 Normi sisu ja reaalne struktuur 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess 1.5. Seotus seadusega ja subsumeerimismudel 1.6. Süsteemi küsimusest 1.7. Õigusfilosoofiline diskussioon õigluse üle. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur 3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooriaz 0. Õiguse teooria ja tänapäevane diskussioon selle üle Õiguse ja õiguslike nähtuste teoreetiline vaatlus. Tavapäraselt loetakse õigusteooria alla kuuluvateks järgmised valdkonnad. 1
annaabi.ee 
