suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. 1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2
3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. 1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2
mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandja võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt KOV. Avalik haldus materiaalses mõttes – avalik haldus on haldustegevus, s.t riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Selles mõttes on avalik haldus täidesaatev tegevus. Leidub kahesugust määratlust – negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivse meetodi järgi on haldus kui mitmekesine, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniliselt täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel. Avalik haldus formaalses mõttes – avalik haldus on haldusorganite kogu tegevus vaatamata selle materiaalsele sisule, s
funktsioon. Austria õigusteadlane A. Merkl on formaalselt mõistetud haldust määratlenud kui riigifunktsioonide summat, mis on determineeritud õigusnormide poolt. 3. Avalik haldus materiaalses mõttes Haldust kui tegevust on püütud ka sisuliselt määratleda, sest väide, et haldus on täidesaatev tegevus, on liiga üldine, et edasi anda selle tegevuse mitmekesist olemust. Teoreetilises kirjanduses esineb materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel kaks meetodit - nn. negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni/negatiivne meetod puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. Nimetatud määratlus on väheinformatiivne ning samuti liiga üldine selleks, et olla sisuliselt kasutatav. Peale selle võib õigustatult küsida - kui materiaalselt mõistetud legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon on positiivselt määratletavad, miks seda ei ole siis haldus
funktsioon. Austria õigusteadlane A. Merkl on formaalselt mõistetud haldust määratlenud kui riigifunktsioonide summat, mis on determineeritud õigusnormide poolt. 3. Avalik haldus materiaalses mõttes Haldust kui tegevust on püütud ka sisuliselt määratleda, sest väide, et haldus on täidesaatev tegevus, on liiga üldine, et edasi anda selle tegevuse mitmekesist olemust. Teoreetilises kirjanduses esineb materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel kaks meetodit - nn. negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni/negatiivne meetod puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. Nimetatud määratlus on väheinformatiivne ning samuti liiga üldine selleks, et olla sisuliselt kasutatav. Peale selle võib õigustatult küsida - kui materiaalselt mõistetud legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon on positiivselt määratletavad, miks seda ei ole siis haldus
annaabi.ee 
