Uurali - Teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid sellepärast, hiljem kui inimesed asustasid suuremat territooriumi, muutusid need taas erinevamaks. Isolaatkeel Keel millele pole leitud ühtegi sugulaskeelt. Pidzinikeel Vähese grammatikaga algkeel mida kasutavat erinevate keelte kõnelejad omavahel. Sprachbund ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled. Substraatkeel Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse. Linqua franca Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on
c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad:
c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest n) budinos- soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel. 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad:
2) asukoha järgi keeled, mis põlnevad ühest algkeelest, sugulaskeeled (eesti ja soome keel) Isolaatkeel keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel Kahesuunaline keelekontakt keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel Kolm maailma kõige suuremat keelt: 1) hiina
annaabi.ee 
