Vastupidavustreeningu môjul organismis tekkivad biokeemilised nihked. Maksimaalse hapnikutarbimise vôime (VO2max) suurenemine, VO2max taset määravad tegurid. Südamelihase hüpertroofia, südame maht. Mitokondriaalse valgu sisalduse ja mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse muutused eri tüüpi lihaskiududes. Hapniku ja substraatide difusiooni tingimuste muutused skeletilihastes. Muutused vabade rasvhapete ja glükogeeni suhtelises osatähtsuses energeetiliste substraatidena erineva intensiivsusega kehalisel tööl. Skeletilihaste glükogeeni ja triglütseriidide sisaldus. Müoglobiin skeletilihases. Hemoglobiini hulk. Jôu- ja kiirustreeningu tulemusena tekkivad biokeemilised muutused organismis. Skeletilihase hüpertroofia, eri tüüpi lihaskiudude ristlôikepindala muutused ning nende ilmingute seos lihase valkude sünteesi ja degradatsiooniga. Jôu ja kiirustreeningu hormonaalsed faktorid ja soolised aspektid
Maris Kallus KKS 2010 allosteerilisteks ensüümideks. Nii nagu aktiivtsenter, on ka allosteeriline tsenter võimeline siduma talle keemiliselt struktuurilt sobivaid ühendeid. Einevalt aktiivtsentrist ei toimu seal aga mingit katalüüsiprotsessi, seetõttu ei käsitleta allosteerilise tsentri kaudu ensüümiga seonduvaid keemilisi ühendeid substraatidena. Nende sidumine ensüümi regulatoorses keskuses mõjutab oluliselt aktiivtsentri seisundit ja seeläbi ka ensüümi aktiivsust. 10. Ensüümide spetsiifilisus: Ensüümide üheks kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende spetsiifilisus. Üldiselt tähendab see, et iga ensüüm on võimeline katalüüsima kas kindlat liiki keemilist reaktsiooni või siis ainult kindla keemilise ühendi teatud muundumisprotsesse. Täpsemalt eristatakse ensüümide spetsiifilisuses järgmisi aspekte:
Kääritamissubstraatideks on mikroobidel enamasti suhkrud, aga kääritada on võimalik ka aminohappeid, orgaanilisi happeid, glütserooli, nukleotiide jne. Ka polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) on kääritatavad. Paljud kääritajad aga ei suuda ise neid polümeere hüdrolüüsida ja sõltuvad looduses teistest bakteritest, kes seda suudavad. Käärimisproduktid, mida eritatakse kk-da on heaks "toiduks" anaeroobsetele hingajatele. Kääritamisel moodustuvad makroergiliste substraatidena ATP, PEP, atsetüülfosfaat (Ac-P) ja atsetüül-CoA. Vastavalt kääritamisel moodustuvatele lõppproduktidele jagatakse käärimised: · Etanoolkäärimine · Piimhappekäärimine (homo- ja heterofermentatiivne) · Võihappekäärimine · Propioonhappekäärimine · Formiaatkäärimine Käärimisel moodustub enamasti ka gaase: H2 ja CO2. Etanoolkäärimine: iseloomulik just pärmidele perekonnas Saccharomyces. Pärmidel moodustub etanool
kandjad võtavad üle teise praktikad ja kaotavad enda kul.identiteedi ja hakkavad pidama ennast teise kultuurikandjateks. Poliitilise võimu poolt tihti esilekutsutud. · Substraatkultuur: jäljed kadunud kultuurist, ühe keele kandjad on assimileerunud teise keelde, kuid räägivad keelt teatavates piirkondades teise hääldusega. murretes on midagi siiski säilinud substraatnähtus, unustatud keel kõneleb kaasa. kultuurilised praktikad võivad substraatidena säilida. · globaalkultuur levib põhiliselt meelelahutuslik produkt, kuid ka muud infovood, kultuurilised praktikad, jõulude globaliseerumine. Erinevaid kultuure ühendavad väärtused- näiteks inimõigused. Neile väärtustele tugineks suur kultuurkond, mis maailma erinevates otsest levinud kultuuripraktikaid ühendab ja leviku kanaleid loob. Grupiidentiteedid määratlemine vastandumise läbi, lokaalkultuurid tõusevad, et
kasvuinhibiitoriks. Ftostimulatsioon e. risosfri bioremediatsioon Taimejuured soodustavad bioremediatsiooni pinnases jrgnevalt: 1. juurte lheduses on (biodegradatiivsete) bakterite arvukus suur 2. tnu suuremale energiakogusele juure eritiste nol on degradatiivsed ensmid ekspreseeritud ja toimivad paremini 3. tenoline on assotsiatsioon degradatiivsete bakterite ja juure smbiontsete mkoriisa seente vahel 4. teatud juhtudel vivad juured toota hendeid, mis toimivad looduslike ko- substraatidena, indutseerides degradatiivseid geene ka juhul, kui saasteaine kontsentratsioon on madal 5. mitmeaastased taimed tagavad nendega assotsieerunud bakterite pikaajalise ellujmise keskkonnas Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 6. kasvades juured lbivad erinevaid mullahorisonte ja transpordivad niimoodi mikroobe ilma pinnast mehhaaniliselt segamata Ftoremeditsiooni saab kasutada neil juhtudel, kui tdeldav maa ei oma olulist majanduslikku
annaabi.ee 
