harunemiskoha juures. (6) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest, v.a leinavormil. (7) Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku kujundamine. (8) Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal. (9) Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse. (10) Istikul ei tohi olla: 1) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; 2) kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad), v.a sammasjal vormil; 3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi; 4) väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil;
Selle sugukonna liigid on nähtavasti võimelised niisuguste lihaste abil sooritma liikumisi, mis võimaldavad neil merepõhjalt ülespoole tõusta ja ujuda põhjalähedases vees lühikesi vahemaid. (1) Meritähtede närvisüsteem on väga lihtne. Mingeid selgesti märgatavaid ajutänke neil pole. Vaatamata meritähtede närviüsteemi lihtsusele on mitme uurija tehtud katsed näidanud, et mõnedel meritähtedel võivad tekkida tingitud refleksid. Toidu korduva ühendamise kaudu kindla substraadipinnaga, millel meritäht roomab, õnnestus vereval meritähel välja töödata valikulist reaktsiooni sellele substaaditüübile. Meritähtedel tekkinud tingitud refleksid võivad säilida kinnistumatult kuni viis päeva. (1) Levik Soodsates tingimustes võivad meritähtede mõned liigid massiliselt sigida ja moodustada suure tihedusega populatsioone. Ookeanides ja normaalse soolsusega meredes on meritähed levinud
juuri niisuguse arvestusega, et 50% emataime juurtest jääks terveks. · Pistikud tehakse sügisel. · Pistikuteks sobivad 0,5 1,5 cm läbimõõduga juured, mis lõigatakse 510 cm pikkusteks. · Seejärel asetatakse juured liiva ja hoitakse mõni päev soojas, et tekkiks kallus. Seejärel viiakse pistikud keldri talvituma (liivas, saepurus või turbas). · Kevadel tuuakse pistikud kasvuhoonesse ja istutatakse substraati nii, et ülemine juure pind oleks substraadipinnaga tasa. · Suve lõpuks on taimed valmis istutamaks välja. 27.04.2016 Marje Kask 105 Paljundamine juurepistikuga 2 · Juurepistikuga saab paljundada valget leppa, hõbevahtrat, väikest mandlipuud, h. robiiniat, äädikapuud, sõstraid, ploomi, kirssi, korgipuud, kibuvitsa jt liike. · Püsikute puhul kaevatakse hilissügisel välja terved emataimed ja säilitatakse jahedas ruumis, kust neid on kerge kätte saada.
annaabi.ee 
