vaieldav. Veel eristatakse kehalisi ning hingelisi rõõme ja kannatusi.Lisaks saab keha ja vaimu teooriad jagada kahte gruppi:dualistlikeks (ld duo 'kaks') ning monistlikeks (kr monos'ainus').See arutlus käsitlebki nende kahe teooria erinevusi ja sarnasusi.Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad.Neil on tajumises himu,painduvus ja tugev võime. Ka Jumalast on mõlemal filosoofil oma teeoria
kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L. monaadiõpetuse põhialuseks võib pidada lauset, et iga substants on kas monaad või monaadide kogum. Seda lauset tõestab ta järgmiselt. Lähtepunktiks on kaks postulaati:1) iga substants on kas lihtne või liitunud; 2) liitsubstants koosneb lihtsaist substantsidest. Hiljem lisas nendele veel kaks postulaati: 3) igal materiaalsel substantsil on jagatav ulatuvus(laenatud Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab ta, et: 1) iga substants on kas lihtne või koosneb lihtsaist substantsidest;2) lihtne substants ei ole materiaalne substants. Kasutades veel ühte postulaati 5) iga substants on kas materiaalne või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub,
kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L. monaadiõpetuse põhialuseks võib pidada lauset, et iga substants on kas monaad või monaadide kogum. Seda lauset tõestab ta järgmiselt. Lähtepunktiks on kaks postulaati:1) iga substants on kas lihtne või liitunud; 2) liitsubstants koosneb lihtsaist substantsidest. Hiljem lisas nendele veel kaks postulaati: 3) igal materiaalsel substantsil on jagatav ulatuvus(laenatud Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab ta, et: 1) iga substants on kas lihtne või koosneb lihtsaist substantsidest;2) lihtne substants ei ole materiaalne substants. Kasutades veel ühte postulaati 5) iga substants on kas materiaalne või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub,