Seepärast pole põhjust küsida, miks me unenägusid nii halvasti mäletame, vaid seda, miks me neist siiski nii palju suudame meenutada (Strümpell 1874). Pavel Aleksejev (1822-1884) - õigeusu ususteaduse ja filosoofia magister ja professor (1850-1884). 17 semestrit "empiirilise psühholoogia kursust". Gustav Teichmüller (1832-1888) - ilmselt üks tuntumaid ja originaalsemaid Tartu filosoofe. Psühholoogiline filosoofia - personoloogia: inimese "Mina" substantsiaalsus ja hinge surematus. Polemiseeris Darwini evolutsiooniteooriaga. Jekabs Osis (Ohse) (1860-1920) - filosoofia professor (1890-1918). Teichmülleri õpilane. Jevgeni Bobrov (1867-1933) - samuti Teichmülleri õpilane, tegeles peamiselt kirjanduse ja kunsti probleemidega. Arthur Joachim Oettingen (1836-1920) - füüsikaprofessor. Luges muusikateooria erikursust. Oswald Külpe (1862-1915) - lõpetas 1886 Tartu Ülikooli ajaloolasena.
ajalooliselt ja kogetavalt Jumala seesmist vajadust väljendada ennast milleski teistsuguses inimeses, kellel on keha ja ajalugu. See on vahetu olemine, mis läbi lõpmatu ahastuse vahetust jumaliku ja inimliku loomuse ühtsusest teadvuseni jõuab aga seda alati kooskõlas vahetu olemise ja oma substantsiaalsusega, nii et nende substantsiaalset ühtsust ei kahjusta surelikkus, nõrkus ega teistsugusus. Või teisiti väljendades: jumaliku ja inimliku loomuse ühtsuse substantsiaalsus jõuab inimkonna teadvusse sel viisil, et teadvus näeb üht inimolendit Jumalana ja Jumalat inimesena selline on taolise kogemuse paratamatus ja vajalikkus. Pattulangemine Taaskord esitab Hegel filosoofilise teisendi religioossest kujundist inimese pattulangemise kohta Eedeni aias, mis tema arvates väljendab sügavat tõde inimeksistentsi olemuse kohta. See on vastavalt viis, kuidas kontseptuaalne määratlus väljendab loona ja kuidas seda edastatakse
Proovitakse siia juba kristlikku kosmogooniat ka tuua (Odin). 19.09 1. Universum 1.1 Eimiski (tühjus) 1.2 Miski (aine, substants) 1.2.1 Vesi 1.2.2 Hingus 1.2.3 Heli 1.2.4 Muna (entelehhia) Müteem - võib ükskõik millise astmega universumi loomisel seostada... Von Franz 2. Maa (maa ja taeva eraldumine võib sellele eelneda või järgneda) 2.1 Tükike - tükike maad ennast tihtipeale, homoloogiline substantsiaalsus. (homoloogia) 2.2 Väljatulek - maani lihtsalt jõutakse. Areng, mille vältimatu tulemus on see, et jõutakse praeguse maani. (teleoloogia) 2.3 Lahutamine - tihtipeale lahutamise käigus toimub maa ja taeva eraldumine. 3. Olendite loomine 3.1 Loomad - omaette kategooria, inimestele kosmogooniliselt väga lähedane. Müteem: endiseaja inimesed saavad loomadeks. 3.2 Taimed, putukad jne. 3.3 Jumalad, healoomulised vaimud, haldjad... 3.4 Tondid, deemonid, kurjad vaimud... 3
annaabi.ee 
