kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: 1)substantiivile liituv afiks; 2)kliitik või mingi sõna; 3)ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 1) 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;2) tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; 3)substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: 1)jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' 2)buri birmar ,CL:TULI süsi' 3)mayi badil ,CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel' Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne 52
keeles kasutatakse nimisõnade . Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: - substantiivile liituv afiks; - kliitik või mingi sõna; - ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: - 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid; - tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; - substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' buri birmar ,CL:TULI süsi' mayi badil ,CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel' Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne
kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks; kliitik või mingi sõna; ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 220 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Näide jidiny k (Austraalias) 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' buri birmar ,CL:TULI süsi' mayi badil ,CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel' Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne