seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Ühishüve on teenus/rajatis, mis on kasulik kogu ühiskonnale. nt kultuur, haridus, tervishoid, julgeolek, ühistransport, tänavavalgustus Riik tegeleb majanduse planeerimisega. nt tööjõukoolitamine, õiglase maksusüs. loomine, kontroll maj.tegevuse üle
Vt. Joonis 3.3. Miinimumhind tasakaaluhinnast kõrgem, maksimumhind tasakaaluhinnast madalam. Maksimumhind pakkuja ei tohi võtta ostja käest kõrgemat hinda kui see (kuigi vabal turul võiks saada kõrgemat hinda). Selline asi näiteks üüride ja rentide puhul. Miinimumhind sellega tahetakse kaitsta tootjat/pakkujat, eriti just kodumaist tootjat. Tema peab minimaalselt sellise hinna kätte saama. Tasakaaluhinna ja miinimumhinna vahe korvatakse tootjale igasuguste toetuste ja subsiidiumitega. Loeng 4. ELASTSUS Nõudluse elastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Vt. Joonis 4.1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: E D=(kauba x koguse muutus %-des)/(kauba x hinna muutus %-des). Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust.
keskkonna loomisele. Riigi eesmärgiks on tagada inimestele inimväärne elu, selleks tuleb majandusse sekkuda. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine , maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine . Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse
Sotsiaalüürisektori osatähtsus väheneb kogu Euroopas (va Rootsi) ja selle roll muutub. Arengud Euroopa riikide elamupoliitikas võib kokku võtta järgnevas: 1. Muutused elamuehituses ja elamuehituspoliitikas. Uuselamuehituse maht on vähenenud. Suurenenud on remondiks kasutatavate vahendite hulk. 2. Muutused eluasemesektori finantseerimises. Pakkumisele suunatud subsiidiumid on vähenemas ning asendumas nõudlust reguleerivate subsiidiumitega. 3. Muutused elamuomandi struktuuris. Erastamine jms. võtted on vähendanud küll avaliku sektori otseseid kulusid eluasemepoliitikale, kuid suurendanud samas kaudseid kulusid sotsiaalpoliitika kaudu. Suureneb omanikuasustuse osakaal. Eraüürisektor on välja arenemata. 4. Muutused leibkondade eluasemekuludes ja maksukoormuses. Eramajapidamiste kulutused eluasemele on suurenenud ja paljud eluasemetoetust saavad üürnikud on
annaabi.ee 
