Py -Px Eelarvejoone tõus= = Sissetulek Py Px MRS xy asenduse piirmäär. (Marginal rate of substitution ). Kui paljust y-ist loobusid, et saada x-i juurde? Tendents on kahanev. Alguses oled nõus ühe teise kauba eest enam andma, hiljem vähem. Mikroökonoomika loeng 12.10.2011 Tarbimisvalikute mõjurid: Tarbija hinnavaru Maksu mõju hinnavarule Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga). Piirkasu maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. ,,Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver." Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on ,,kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu." Tegelikult ta maksab toodete eest nii palju, nagu on viimase toote tunnetuslik
keskkonnarajatised, ent oluline on arendada ka elamuehituse mahte (94% eluruumidest on Eestis eravalduses). Elamureformi peaülesanne oli turusuhetel põhineva elamumajanduse taastamine ja eraomandi muutmine domineerivaks eluruumi omamise vormiks. Eluruumide omanike optimaalseks avaliku ja erasektori vahekorraks kavandati 40:60, kuid tänaseks on see suhe 6:94. Nii vabanesid avaliku sektori ressursid elamuehitusest ja elamumajanduse subsideerimisest. Valitsusringkondades arvati, et elamusüsteem toimib efektiivselt üksnes turusuhete alusel ilma igasuguse riigi sekkumiseta. Samas on teada, et mitte üheski riigis, sõltumata tema arengutasemest ei suuda vabaturg kindlustada kõigile elanikele normaalsetele tingimustele vastavat eluaset. Arvatakse, et Lääne-Euroopas kuni 1/3 elanikkonnast pole suuteline tasuma oma eluaseme täielikke majanduslikke kulusid. Valitsuste toetus eluasemele moodustab Lääne-Euroopas 1-4% SKP-st
Strateegiline kaubanduspoliitika võimaldab sisemaistel ettevõtetel saada tulu mittetäieliku konkurentsi tingimustes välismaiste ettevõtete arvelt. Vastavalt teooriale peaks valitsus subsideerima suuremaid kodumaiseid ettevõtteid, et seeläbi tekiks kasumite ülekandumise efekt välismaistelt tootjatelt sisemaistele tootjatele. Seega on tegemist olukorraga, kus rikkamad riigid saavad subsideerida oma tootjaid niikaua, kuni konkurendid on sunnitud turult lahkuma. Üheks sellisest subsideerimisest tulenevaks järelduseks on, et turud kus tuleb konkureerida suurriikide subsideeritud tootmisega on keskmistele ja väikestele riikidele sisuliselt suletud. Seega, kui mõni keskmise suurusega või väikeriik peaks hakkama läbi viima aktiivset strateegilise kaubanduse poliitikat, võib see endaga kaasa tuua tugeva vastureaktsiooni suurriikide poolt. See on üheks peamiseks piiranguks eduka strateegilise kaubanduspoliitika läbiviimiseks keskmise suurusega ja väikestes riikides.