antud konkreetne olustik ammendubki; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldab üldakti pealdises rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis 15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid
seejuures nimeliselt määratletud; ¤ neist ilmneb, kas juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes antuddd konkreetne olustik ammendubki; ¤ nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldab üldakti pealdises rekvisiidina : otsus, korraldus, käskkiri vms. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Hierarhiline süsteem tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest ning riigi süsteemis institutsioonide osalise subordineerituse alusest. Konstitutsioon - seadus - haldusakt. Täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel on kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning nn tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. Kujuneb seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks-ühes hierarhia tekib vertikaalliinis ülalt alla kolme tunnuse
seadused, b) seadusloome protsess parlamendis ehk promulgeerimismenetlus (seaduste algatamise, arutamise, vastuvõtmise, jõustamise ning avaldamise menetlus; 4) seadusandlik kogu ehk rahvaesindus ehk parlament. 48 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (normativistide teooria) ning riigi süsteemis institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk)valitsus > keskametkonnad > regionaalne ning > lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või 1 konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seadused antakse konstitutsiooni (Eestis:
annaabi.ee 
