Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta. 1938. aasta põhiseaduses tehti tõsiseid pingutusi seadusandja, valitsuse ja presidenti kompetentside tasakaalustamiseks. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi kompetentside dekreedi- ning suspensiivse veto õigust. Säilis aga valitsuse subordineeritus presidendile, mis avaldus presidendi aktide suuremas õigusjõus ning eriõiguses nimetada ametisse ning vabastada ameytist valitsus või selle üksliige. Olulise arendusena tuleb nimetada riigivalve üldist täiustamist. Selleks anti mitmeid funktsioone presidendile., kes oli õigustatud ja kohustatud teostama eriõigusel valvet riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle. Nimetatud funktsioonide paremaks täitmiseks loodi presidendi juurde õiguskantsleri institutsioon
Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta. 1938. aasta põhiseaduses tehti tõsiseid pingutusi seadusandja, valitsuse ja presidenti kompetentside tasakaalustamiseks. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi kompetentside dekreedi- ning suspensiivse veto õigust. Säilis aga valitsuse subordineeritus presidendile, mis avaldus presidendi aktide suuremas õigusjõus ning eriõiguses nimetada ametisse ning vabastada ameytist valitsus või selle üksliige. Olulise arendusena tuleb nimetada riigivalve üldist täiustamist. Selleks anti mitmeid funktsioone presidendile., kes oli õigustatud ja kohustatud teostama eriõigusel valvet riigi- ja muude avalik- õiguslike asutuste tegevuse üle. Nimetatud funktsioonide paremaks täitmiseks loodi presidendi juurde õiguskantsleri institutsioon
kui tsiviilametnikke. Riigivanem võis jätta seaduse välja kuulutamata. Suveräänsuse kandjaks oli võim, mitte rahvas, autoritaarne reziim, Vaikiv ajastu. 25. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1938.a Põhiseaduse järgi. Algas teatud tagasiliikumine rahva suveräämsuse suunas. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi dekreediõigust, samuti piirdus tema suspensiivne vetoõigus ühekordse vetoga. Säilis aga valitsuse subordineeritus presidendile, mis avaldus tema aktide suuremas õigusjõus ning eriõiguses nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsus või selle üksikliige. Presidendi juurde loodi õiguskantsleri institutsioon, kelle nimetas ametisse ja vabastas ametist president ning kelle ülesandeks oli valvamine riigi- ja muude avalik- õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üleeelkontrolli vormis. 1938.a Põhiseadus jäi praktikas välja arenemata (Molotov-Ribbentropi pakt). 26. Eestiaegne õiguskorraldus
annaabi.ee 
