samuti õendussekkumiste tulemuste takseerimiseks. Miks räägitakse kehatemperatuuri kontrollimisest väga põhjalikult? See tundub olevat kerge ülesanne, on ta haiglates haiglarutiini osana küllaltki aeganõudev protseduur ning on olemas ka erinevatel uurimustel põhinevaid eriarvamusi selle suhtes, kuidas on kehatemperatuuri kõige parem ja lihtsam mõõta. (Roper jt 1999: 259). Normaalne inimese kehatemperatuur kaenla all on 36,4 – 36,8 °C. Eristatakse: subnormaalne temperatuur ( ala 36 °C), subfebriilne temperatuur (37,1 – 38 °C) ja febriilne temperatuur ( üle 38,1 °C). Letaalne maksimaalne inimese kehatemperatuur on 43 °. Letaalne minimaalne kehatemperatuur on 15 – 23 °C. Kehatemperatuur sõltub mõõtmise kohast, ajast, vanusest ja emotsionaalsest seisundist. Seoses sellega sageli vanadel inimestel on subnormaalne temperaatur ja väikestel lastel 37,2 °C. (Obuhovets jt 2005: 350)
Erutuslaine leviku mehhanism tekivad lokaalsed tasakaalustusvoolud erutunud ja mitteerutunud alade vahel. Erutus levib järjest edasi, uutes erutuskolletes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja nii saavad alguse uued tasakaalustusvoolud. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab AP tekkimise, AP depolatisatsioonifaasis koe erutuvus kaob, siis erutus järk-järguliselt taastub kuni kõrgenenud erutuseni, järgneb subnormaalne faas. Erutuse ülekanne neuromusk sünapsis eripärad: Erutuse ülekanne on ligi 1000 korda aeglasem kui närvikius, ühesuunaline (närvilt lihasele), tekib keemilise mediaatoraine (atsetüülkoliini) vahendusel. Mehhanism: närviimplsi saabumine aksonisse, atsetüükoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse ja selle reaktsioon kolinoretseptoritega, membraani ioonkanalite avanemine, lõpp-plaadi potentsiaali teke, kriitiline depolarisatsioon, AP teke ja levik.
närvirakus 3 5 ms). Sellel perioodil võib erutuse esile kutsuda tugevate üleläviärritustega, kusjuures vastuseks saadud aktsioonipotentsiaali amplituud on normaalsest madalam. Negatiivne järelpotentsiaali lõpposa ühtib kõrgenenud erutuvuse e supernormaalse (eksaltatsiooni-) faasiga, (motoorses närvikius ~15 ms). Sellel perioodil võib aktsiooniopotentsiaal tekkida ka alaläviärrituse tingimustes. Positiivse järelpotentsiaaliga langeb kokku erutuvuse langus e subnormaalne faas (motoorses närvikius ~50 ms), kus aktsioonipotentsiaal tekib üleläviärrituse tingimustes. Refraktaarsusperioodi kestus määrab erutuslainete (närvikius närviimpulsside) sageduse, mida lühem on refraktaarsusperiood, seda rohkem erutusimpulsse võib antud rakk juhtida, s.o seda suurem on tema labiilsus. Erutuse ülekanne motoorselt närvilt lihasele toimub neuromuskulaarsete sünapsite (spetsiifilised struktuurid) vahendusel. Sünapsid jagunevad keemilisteks ja elektrilisteks.
annaabi.ee 
