pikendada. DISPERSIOONVÄRVID 1920-1930 aastatel leiutati esimesed tehiskiud. Kuna nende niiskusimavus on väike, oli kiu värvimine raske. Selleks vajati uusi värve ning värvimenetlusi. Töötati välja dispersioonvärvid, mida kasutatakse sünteetiliste kiudude, eriti polüestri trükkimiseks ja värvimiseks. Värvaine on vees lahustumatu. Ka trükipastas on see peente tahkete osakestena ehk disperssel kujul – sealt ka värvi nimetus. Kuumutades dispersioonvärv sublimeeritakse – viiakse tahkest olekust otse gaasilisse. Värvimiseks paisutatakse ja pehmendatakse kiude, et gaasistunud värviosakesed saaksid neisse sulanduda. Hiljem kui kiud jälle kokku tõmbuvad, jäävad uuesti tahkestuvad värviosakesed neisse kinni. Kiu pehmendamiseks on mitmeid võimalusi. Tänapäeval kasutatakse kõrgel rõhul või temperatuuril (130- 210ºC) värvimist või paisutatakse kiud abiainete (carriers) abil. DISPERSIOONVÄRVIDE TRÜKIMENETLUSED: 1. Otsetrükk
poole. Kummagi tungi väljendamine tekitab nimesele probleeme. Ühiskonnas on seatud reeglid, et takistada tungide vaba avaldumist. Sest mõnuprintsiibi rakendamine tekitab inimesele kannatust. Tsivilisatsioon on reaalsusprintsiibi väljendamise viis, aga see on eitav sellele, mida inimene tegelikult tahab. Tsiv on loodud inimese kaitseks. Ihade alla surumine e repressioon. Kas seda on vaja? Sublimatsioon - Inimese iha suunatakse sfääridesse, kus nad on vastuvõetavad. Kunsti valdkonnas sublimeeritakse oma tunge. Kõige rohkem leiab aset unenägudse. Inimese und segavad välised stiimulid, hiljutised sündmused ja alla surutud impulsid - leiab unenägudes väljendust. Me ei saa unenägudest aru, sest soovid ja ihad, mida me häbeneme leiavad neis aset ja võivad seal väljenduda veidralt. Unenägu on allasurutud soovi tsenseeritud täitumine. 4 Võtet unenägudes Freudi järgi, unetöö: Kokkusurumine / tihendamisvõte - latentne mõned elemendid jäävad kõrvale
kui autor teadis, sest osa tema tegevusest on paramatamtult varjatud freud ütleb, et kunstniku tegevus on sarnane neurootiku tegevusele. näiteks iha rikkuse ja vastassugupoole järele, aga kuna puuduvad võimalused realiseerida seda tahtmist reaalses maailmas, siis pöördutakse fantaasiamaailma. pärast seda saadakse seda nautida juba avalikkuses. seega kunstniku loodud teos tekitab olukorra, kus kunstniku sisemised soovid osaliselt sublimeeritakse ja osaliselt tuuakse avalikult nähtavale. see on muidugi üsna algeline teooria, ja sellega psa algas, me ei pruugi seda väga tõsiselt võtta enam keerulisem lähenemine on kontsept, et kunstiteos on asendusunenägu : me saame seda unenägu hakata vaatama, kui me avame raamatu. kunstiteose mõju liigub mitteteadvuse aspektide kaudu. seda ideed me võisime näha ka nietzsche ja isegi marxi teooriates.