lühikesed juuksed) lahutati algsetest kõrvaltähendustest (ambitsioon, efektiivsus ja autoriteedile allumine) ning muudeti „tühjadeks fetišiteks“, mis olid väärtustatud iseeneses. Kolmandaks saab stiili käsitleda ka homoloogiana, mis tähendab sümboliliste väärtuste ja rühma elustiili ühtsust – kõik subkultuuri komponendid on loomuomaselt seotud ja lähtuvad samast rütmist. Kuidas ’moraalne paanika’ meedias võib mõjutada subkultuuriliste noorte käitumist? Meedia on andnud/annab noorte jõukudele struktuuri, mida polnud ja õhutab vaenu. Tekitatakse ootus, et midagi peaks juhtuma..seetõttu tekib rollimäng – võitlusvalmis noored ja auditooriumiks täiskasvanud. Liialdadatakse sündmustega ja ennustatakse hullemat. Iga inimese välimust analüüsides on võimalik leida selles märke tema kuuluvusest, maitsest ja isiksusest. Subkultuuriline stiil kollektiivse
subkultuurid. Subkultuurid on kultuuri alamrühmad, mille kandjad pärinevad küll ühesugusest kultuurilisest keskkonnast, kuid erinevad spetsiifiliste väärtushinnangute poolest. Harilikult on subkultuurideks jagunemine seotud rassiliste, usuliste või rahvuslike erinevustega. Subkultuure moodustvad aga ka teismelised, pensionärid, hipid või punkarid. Üldjuhul kuuluvad kõik inimesed mingisugusesse subkultuuri. Turundus arvestab subkultuuriliste erinevustega siis, kui vastavad rühmitused loovad piisavalt suuri turge. Sagedamini moodustuvad sellised turud seoses toidukaupade, riiete, autode, muusika, mööbli jms. ostmisega. Sotsiaalsed mõjurid Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad,
Hedbige on hullem kui Baudrillard ta arvab, et on tegemist hüperkonformismiga, mis muudab ,,banaalsema veelgi banaalsemaks, kommertsi veelgi enam kommertsiks". Kunst-kultuur süsteemid mängivad suurt rolli, kuid seda suunab turg noorte jaoks täiesti kontrollimatult. Thornton (1994) ei ole samal arvamusel. Ta arvab, et ajakirjad ei ole mitte hüperkonformistlikud ja ei müü maha kõike, mis neile väärtuslik on, vaid on subkultuuriliste formeeringute jaoks väga olulised. Ajakirjad loovad näiteks acid house subkultuuri sama palju kui peod ise. Nad ei peegelda, vaid loovad. MacRobbie (1994) arvab samuti, et meedia ei ole autentsuse suhtes vastanduv. Noored kasutavad meediat päris kõvasti oma huvides. Noortekultuur ei ole ühine või tavaline, vaid seda luuakse kogu aeg uuesti meedia ja turu abil. EBAJÄRJEKINDLUS: Vahetevahel Hebdige leiab, et mingisugune vastuseis on siiski võimalik
annaabi.ee 
