Immuunsüsteemi häiritus võib põhjustada sekundaarseid infektsioone. (Kohn et al., 2008) Rootsis tehtud uuringu järgi esines 18 protsendi kliiniliselt tervete koerte veres A. phagocytophilumi antikehi. Suur osa nakkuse saanud koeri on selle märkamatult läbi põdenud. (Vera et al., 2014) Anaplasma phagocytophilumi põhjustab koertel akuutset põletikku, mida iseloomustavad palavik ja trombotsütopeenia. On täheldatud ka subkliinilist põletikku. (Vera et al., 2014) Samuti põhjustab see lonkamist, liigesevalu, täppverevalumeid, letargiat ja isutust, harvem oksendamist, kõhulahtisust, köha ja krampe. (Ward, 2012) Anaplasma phagocytophilumit on võimalik avastada mikroskoopiliselt, määrates perifeerse vere granolotsüütides morulae. Samuti on tõhusad PCR meetod ja kaudselt otsides kehast A. phagocytophilumi vastaseid antikehi. (Kohn et al., 2008)
Latentne infektsioon mononukleaarides, luuüdi stroomarakkudes, teistes rakkudes. Patogenees. CMV on veres, kudedes, enamikus kehavedelikest. CMV põhjustab produktiivset infektsiooni epiteelirakkudes ja mujal. Latentsus T-rakkudes, makrofaagides, luuüdi stroomas ja mujal. Sümptomitele aitab kaasa ja haiguse likvideerimiseks on vaja rakulist immuunsust, antikehade funktsioon piiratud. Rakulise immuunsuse supressioon võimaldab taasteket, tõsiseid väljendusi. CMV põhjustab tavaliselt subkliinilist infektsiooni: persisteeruv või latentne sümptomiteta infektsioon. Kliiniline pilt immunvastusest. Haigused. Peamine väljendus lastel/täiskasvanutel: asümptomaatiline. Närvisüsteemi haaratuse puhul polüneuriit, müeliit, lümfoidsüsteemist mononukleoosisündroom ja post-transfusioonisündroom, kahe eelmise komplikatsioonina kardiit või hepatiit; silmi, kopse, soolikat ei mõjuta. Reinfektsiooni reaktiveerumine – tavaliselt asümptomaatiline, v.a
Enamasti kastetakse need kordamööda nisatopsi, kus on desinfitseeriv vedelik (joonis C). Desinfitseerida tuleb sellise lahusega, mis võimalikult vähe ärritab nisanahka. Lisaks nisade desinfitseerimisele võidakse hoolduse käigus nisasid hõõruda spetsiaalse nisasalviga, mis muudab naha elastseks ja tugevdab seda. Kuna desinfitseerivad lahused mõjuvad ärritavalt, siis soovitatakse nisade lüpsijärgset lausdesinfitseerimist sooritada ainult nendes karjades, kus esineb rohkesti subkliinilist mastiiti. Muidu võib pikaajaline ärritus ise hakata soodustama udarahaiguste teket. Lüpsiks kuluv aeg moodustub erinevateks lüpsifaasideks kulutatud ajavahemike summast. Kõige pikem on lüpsi põhifaas, millele kestus oleneb lehma piimatoodangust, selle sõõrdumisest ja lüpstavusest, jäädes enamasti vahemikku 27 minutit. Udara ettevalmistusele, nisakannude allapanekule, järellüpsile ja nisade hooldusele kulub kokku 1,53 minutit (joonis 96). SÖÖDAD, SEEDE, SÖÖTMINE
annaabi.ee 
