vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: moraalne kord on looduse poolt antud. 27. Mis on eetiline subjektivism? Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Eetilisest subjektivismist tuleneb: o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism? Eetiline objektivism jagab absolutisti seisukohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti.
kõrvaldamisele. Ka eksperimendi käigus võidakse teha tahtlikke ja ebatahtlikke vigu. Tahtlikud tekivad siis kui uurija moonutab meelega ja isiklikes huvides ( paremate tulemuste saamiseks) eksperimendi käiku ja / või sellest saadud tulemusi. Sellega satuks aga uurija konflikti teadlase kutseeetikaga. Ebatahtlikud vead tekivad peaasjalikult uurija vähesest ettevalmistusest eksperimendi korraldamisel, eksperimendi puudulikust planeerimisest, subjektivismist eksperimendi tulemuste hindamisel jms. Ebateadlikke vigu võib rühmitada juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Juhuslikud tekivad kord ühes, kord teises suunas, mistõttu nende mõju katse tulemustele on üsna tühine. Kui uuritavate objektide arv (valim) on piisavalt suur, siis pole neid vigu vaja arvestada. Süstemaatiliste vigade puhul on aga täheldatav teatud kindel suund või kuhjumistendents. Sellised tulemused põhjustavad katsetulemustes kõrvalekaldumisi
10 · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid seetõttu õigete otsustega, et pole olemas kõikehõlmavat lahendust. Tihti on olukordi, kus peame otsuse langetama mitme omavahel vastuollu sattuva moraaliteooria vahel. Subjektivismist lähtudes on ka suhteline mis on õige ja mis vale, kuna inimeste väärtused ja soovid on erinevad. Ka Sartre enda eksistentsialistlik moraal omab seetõttu erinevaid lähenemisnurki, kuna kõik sõltub indiviidist. 4. loeng Küsimused loengu kohta esteetikast, keele- ja kultuurifilosoofiast: 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu?
annaabi.ee 
