Haav läbi mukoosa ja submukoosa. Diagnoos: Ösofagogastroskoopia Ravi: - Algne käsitlus sama, mis üldiselt seedetrakti ülaosa verejooksu korral: konservatiivne ja toetav ravi - 90% verejooksudest peetub iseeneslikult - Endoskoopiline ravi sarnaneb haavandi verejooksu raviga - Kirurgiline ravi endoskoopilise ravi ebaõnnestumisel Stresshaavand: Hemorraagilise/erosiivse gastropaatia väljendus. Endoskoopial nähtavad subepiteliaalsed veritsused ja limaskesta erosioonid. Stress: trauma, suur operatsioon, ulatuslik põletus. Võivad veel tekkida NSAIDidest, alkoholist. Verejooksu ennetamiseks PPI. 14. Söögitoru vaariksite verejooks. Diagnostika ja ravi printsiibid. Söögitoru vaariksite verejooksud moodustavad ligi 10% kõigist seedetrakti ülaosa verejooksudest. Kuni 80% maksatsirroosi haigetest tekivad lõpuks vaariksid, verejooks neist ligi 30%-l. Verejooksu risk on seotud vaariksite suurusega. Suremus on 15-20%.
Trahhoom § Trahhoom. Trahhoomi põhjustavad C. trachomatis'e 4 serovarianti: A, B, Ba, C . Haigus kujutab endast kroonilist keratokonjunktiviiti, mis võib põhjustada pimedaksjäämist. Inkubatsiooniperiood on 3-10 päeva, enamasti haigestuvad konjunktiviiti lapsed või noorukid, mõnikord võib tegemist olla segainfektsiooniga. Sümptomiteks on pisarate vool, mukopurulentne eritis, hüpereemia, konjunktiivi follikulaarne hüpertroofia. Kaasneb epiteliaalne keratiit, tekivad subepiteliaalsed infiltraadid, võib järgneda veresoonte tungi-mine korneasse, mille tõttu areneb välja kae e. pannus. Kon-junktiiv armistub, laug katab silma, inimene jääb pimedaks. Teised silmainfektsioonid § Trahhoomile sarnane, kuid kergema kliinilise kuluga on täiskasvanute inklusioonikonjunktiviit, mis sageli kaasneb suguteede klamüdioosile. Haiguse tekitajaiks on C. trach-omatis'e serotüübid D -K. § Vastsündinute inklusioonikonjunktiviit tekib peale lapse nakatumist ema
haigustekitajate vastaseid antikehi, ka autoantikehi ja autoimmuunhaigusi esineb sagedamini. ♂ Meestel immuunsüsteemi funktsionaalne aktiivsus on tagasihoidlikum. Naise organismis raseduse ajal toimuvad immunoloogilised muutused. Immunoloogilised kaitsemehhanismid naise genitaaltraktis, tolerants spermatotsüütide ja loote suhtes. Limaskesta tüüpilised kaitse- ja regulatoorsed mehhanismid: sIgA, intraepiteliaalsed T-lümfotsüüdid (CD8+), subepiteliaalsed T-lümfotsüüdid (CD4+), TGFβ Spetsiifilised immunoloogilised muutused, mis kaitsevat loodet ema immuunsüsteemi kahjuliku toime eest. Loode on ema organismi jaoks võõras (sest MHC geenid on pärit isast) ja et ema T-helperid ei saaks loodet ära tunda ja rünnata, ei oma loote rakud MHC I ja II. Koed, mis omavad vähe MHCI võivad olla rünnatud NK rakkude poolt. Et seda vältida, on produtseeritud MHC Ib klassi HLA-G (seondub kahe peamiste NK inhib
annaabi.ee 
