Metssiga, mäger, siil, mutt, orav, hiired, metsnugis, tuhkur, metskass, euroopa naarits, sookilpkonn · Inimene rannaaladele, Kunda kultuur, püsiasustus Metsa põletamine, karjakasvatus Sub-boreaalne 5000-2500 a.t. · Kliima jahenemine · Kask, kuusk, mänd · Laialehised metsad - alepõllundus · Venekirveskultuur teraviljapõllud · Lendorav, ahm · Hobuse, veise, kitse, sea ja lamba luujäänused koduloomad Subatlantiline 2500 1000 a.t. · Suured kuusemetsad · kask, lepp · Ahm, metsnugis, orav · Tarvas, punahirv, metssiga ja metskass läksid lõunasse · Kanepi kasvatamine · Aiad, kiviehitised= inimkaaslejad - kivinugis, nahkhiired, hiired · Kodurott laevadega Subatlantiline · 700 800 a. t. väike jääaeg · hundid · Metssiga, metskits, hirv · Rändrott · Taimestik nagu praegugi 19. saj · Kliima soojenemine · Halljänes
Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna. Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast? Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit Kohanesid pisinärilised Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal 700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved Külmad ja lumerohkem talved 19. Saj keskpaigas muutus kliima jälle pehmemaks
laialehistest puudest segametsade esinemine. Kuuse levik saavutas Eestis maksimumi, tõrjus teised puud välja, eriti tamme ja sanglepa, lõpuks hõivas isegi kuivemad kasvukohad ja kujunesid välja liigivaesed taigamatsade taolised kuusikud, sellele aitas kaasa ka ale 10 põletamine. Leitud on aga ka pööki. Laiemalt hakkasid levima ka rabamännikud, kasvama hakkasid ka mitmed stepipäritolu taimed, sest kliima oli kuiv. Subatlantiline periood 500 aastat e.Kr. - praegu, kliima niiskem ja jahedam kui eelmisel perioodil. Turba juurdekasv kiirenes, rabamännikute pindala on oluliselt suurenenud, arumetsade soostumise arvelt suurenes rabastunud metsade osatähtsus veelgi, seoses järvede veetaseme tõusuga on kasvanud ka madalsoode pindala, seal kasvab enamasti kasemets, hakkasid kujunema rabamassiivid ja laukad. Kuusemetsad taandusid mõneti, lepikute osatähtsus suurenes
soodsam ilmastikujärk (kliimaoptimum). Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele. Subboreaalne kliimastaadium (u 48002800 a tagasi). Perioodi alguses, Litoriinamere ajal oli kliima endiselt soe, muutus tunduvalt kuivemaks, levisid ulatuslikud tammemetsad. Limneamere ajal ilm jahenes, hakkasid levima kuusemetsad. Subatlantiline kliimaperiood algas u 2800 aastat tagasi, kestab tänini. Kliima tunduvalt jahedam, niiskem. Lehtpuude hulk väheneb, okaspuude arv kasvab, kasvab turbarabade hulk. Kliimastaadiumile vastab Läänemere praegune arengufaas Limneameri. Koos jääajaga lõppes ka paleoliitikum. Üleminek jääajajärgsesse perioodi aeglane, suur muutus loodustingimustes ja inimeste elutingimustes. Mandrijää sulamisel tekkinud veemassid muutsid endisi rannajooni tundmatuseni. Suured alad ujutati veega üle,
annaabi.ee 
