Saksal suurõ kassukaga varssi eng rjõndus kindi. Said ülgeiäle. Kõegõpiält kiersid kassuka ümber. Ülge näeb kolõ iäste ning kassukal oln valgõ võdõr. Siis kässn püssü kogo miäri. Et muedu kiiskab. Saks aan akatusõs sõrad vasta, et täümte aga siis kui Naan kärätän, et ´´ ärrä ei lasõ miol kua mitte oma kiiskravaga püüdä! Päräst jälle taplemist et põlõ viitsu püüdämte!´´ jäen usä vagavast ning miärn võiga kogo. Saks olla nuõrõ mustu käde suan. Ju tämä ikka lasta mõistis. 7 Akan tahakohe tulõma. Naani aitand otsa tagumisõ laeva külge sjõduda. Sedäsi sua kudagi jumtõ. Egä karvaots piäb. Riknes vädän üsä sedäsi, et selg ies. Naani lonkan ligi. Muedu eksüb viel Lahtisõ mere. Mine viel kindi raipõ pärast. Ülgele ei olõss kätt külge pan.
staatiline. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järgi. 2. Teadaolevalt on kasutatud koos esimeste kaubandusoperatsioonide toimumisega arvepidamise vahenditeks mitmesuguseid ,,tehnilisi abivahendeid" puu- või luukillud, sõrmed ja varbad, peruulased kasutasid nööride süsteemi, mida nimetatakse kipuks ja millega sai arvutada päris suuri arve, hiinlased aga leiutati kuulikestega arvelaua, mida kutsuti suan-pan. 3. Esimese kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 aastat e.m.a sumerid. Sumerite numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse. Arvepidamisega tegelesid nn üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi ja saadaolevaid makse, mis annaks valdustest parema ülevaate. Järgmised olulise tähtsusega ,,leiutised" ärimaailma arengus olid raha, pangad ja krediit
Juhul kui vastane ründab vasaku käega näkku, tõsta kaitseasendisse oma parem käsi ja samal hetkel löö sirge jalalöögiga vastast lõuga. Katsu löögi ajal tõsta põlv kõrgemala ja löö kannaga lõua alla. MABU JU TSUNTSUAN "Sirge parema käelöök ratsaniku asendis". Juhul kui vastane kavatseb rünnata vasaku käega näkku, tee samm vastase suunas "ratsaniku" asendisse ja löö esimesena teda parema käega näkku. Katsu olla vastasest kiirem. TSABU LJAOTSUAN MABU SUAN PITSUAN "Rusika altlöök ristsammu asendist ja mõlema rusika purustav löök ratsaniku asendist". Juhul kui vastane ründab jalalöögiga pähe, tee ristsamm tema suunas "kääride" asendisse, kükitades löögi alla, samal hetkel löö parema rusikaga alt kubemesse. Peale seda astu veel üks samm vastase juurde "ratsaniku" asendisse ja löö kahe rusikaga üheaegselt paremale ja vasakule. (http://www.shaolin.ee/est/komboseletus.html; 07.02.13) Joonis . Peamised võitlusasendid Shaolinis.
Inkad – arvestust peeti “kipudega” (Quipu) Kipu oli andmekandja, sellel olid sõlmede abil märgitud numbrilised väärtused või muu teave. Kipu nöörid olid valmistatud laama- või alpakavillast või ka puuvillast. Sõlmitud nööride arv võis ulatuda mõnest kuni kahe tuhandeni 8. Muistne Hiina Riigiraamatupidamissüsteem 1122-256 e.m.a. Olulised muudatuse 19. saj. m.a.j. Esimene mehhaaniline abivahend Arvelaud Leiutatud umbes 2600 e. m.a. Hiinlase Cheuo-Ly poolt – suan-pan Euroopas esmakordselt kirjeldatud kreeklaste poolt - abakus 9. Arvepidamine Keskajal Keskajaks loetakse erinevaid perioode. Osad peavad keskaja alguseks Rooma riigi jagunemist 375. a m.a.j., ja lõpuks Ameerika avastamist 1492.aastal. Arvepidamise mõttearengu järgi peaks keskaeg jääma kuskile 400. ja 1000. aasta vahele. 10. Itaalia Itaalia rikastes linnriikides tulid XI sajandi alguses võimule kaupmehed ning kaubanduslinnadeks said
annaabi.ee 
