Koolistressi olemus ja põhjused Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud.
alaliselt. Tudengid lähevad sinna aastaks või pooleks, et omandada lisaharidust või lihtsalt panna proovile oma keeleteadmised ning hakkama saamine. Üliõpilaste vahetusprogrammi edendamiseks on Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi ERASMUS, kus on loodud kahe või rohkema ülikooli vahel lepingud. ERASMUSe käigus on tudengil võimalus välismaal õppida 1-2 semestrit, minimaalne õppetööaeg on 3 kuud. Igal aastal kasutab järjes rohkem üliõpilasi võimalust veeta osa aega oma stuudiumist mõnes välisülikoolis. 6 Arvan, et keskaegsetest ülikoolidest on välja kasvanud tänapäeval hästi toimivad kõrgharidust pakkuvad õppeasutused. Tänases ühiskonnas leidub palju noori ja andekaid inimesi, kes saavad enese teadmisi, üle maailma tunnustatud ülikoolides, rakendada täisväärtuslikult. Paljudes keskaegsetes ülikoolides jäi puudu laialdastest võimalustest olla
kokkuvõttes annavad läbitud ained hariduse, mida aktsepteerivad tööandjad kogu Euroopas. Õppekavades on tähtsal kohal õppepraktikad, mille käigus täiendatakse auditooriumis omandatud teoreetilisi teadmisi õppejõu juhendamisel metsas ringi liikudes ja töötades. Alates 1921. aastast toimuvad õppepraktikad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas. Järvselja suvepraktikaid meenutavad paljud metsandusinimesed kõige meeldejäävama osana kunagisest stuudiumist, kus lisaks metsatarkuse kogumisele ka oma kaasüliõpilasi tundma õpiti. Üliõpilaste vastuvõttu reguleerib teadus- ja haridusministeerium riikliku koolitustellimuse abil, kusjuures tellimusühikuks on 5 aasta pärast õpingud lõpetavad üliõpilased. 2009/2010 õppeaastal on riiklik koolitustellimus 15 metsamajanduse, 15 metsatööstuse ja ning 11 loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala magistrit, s.t aastal 2014 peaks vähemalt niipalju spetsialiste akadeemilise kraadi saama
annaabi.ee 
