-jalatsite ja mitmesuguste nahktoodete valmistamine KERGETÖÖSTUSE ARENG 1765 ketrusmasin 1785 aurumasin 1803 kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur: -Odava töötunni müügile ei saa äri rajada kusagil Euroopas. -Hiina ja Indiaga konkureerimine tähendab pankrotti. -Pole võimalik toota ja müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad 10 a tagasi. -Edu võti on tarnekiiruses, paindlikkuses, ressursside kasut. Efektiivsuses ja kvaliteedis. Disain ja loovus tõstavad tootlikkust: -Igas tootes peab olema enam teadmisi, oskusi ja tehnoloogiat.
1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi 2. Millised saasteained tekivad kütuste põlemisel? Süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, väävel, mineraalosa(haruldased ja radioaktiivsed elemendid) 3. Nimeta kolm oksiidi, mis põhjustavad happevihma. SO2;SO3;NO2 4. Millised happed esinevad happevihmas? H2SO3; H2SO4 ; HNO3+HNO2 5. Nimeta tööstuslikud heitained. Lisaks kütuste põletamisele tekivad tehnoloogilistes protsessides sõltuvalt toorainest, tehnoloogiast jm. Teguritest väga erineva iseloomuga heitaineid, mis satuvad õhku, pinnasesse ja vette. Õhku satub metallurgiatehasest SO2, tsemendi tootmisel metallioksiide, karbonaate, SiO2, kütuste töötlemisest tahma ning mitmesuguseidgaasilisi ja tahkeid süsivesinikke. 6. Milliseid ohtlikke aineid tekivad transpordivahenditest?
Metsa tüübid lk 19 Suuremate metsamassiivide paiknemine lk 19 Kasutusala lk 19 Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus lk 19 Puiduvarud lk 20 Metsamaterjali ja puidutoodete eksport lk 20 Metsanduse probleemid lk 20 Tööstuse areng lk 20 - 22 Tööstuslikud toorained lk 20 Tööstusharud lk 20 Tööstusettevõtete paiknemine lk 21 Tööstustoodete eksport ja import lk 21 Masinatööstuse arengu iseloomustus lk 21 Kõrgtehnoloogia arengueeldused lk 22 Trantspordi iseloomustus lk 22 - 24 Trantspordi infrastruktuuri areng lk 22 Trantspordi liigid lk 22
igust.Selleks loodi erilised ,,teooriad'' ja ,,teadused'', n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust. Tehnika v?iduk?ik T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul.Elekter muutus t?htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv?tjad, k? lmkapid, pesumasinad. Esimesed t??stuslikud elektrij?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, P?rnus ja Kundas. T?nu elektrile arenes ka sidetehnika, eriti raadio.1920.aastail alustati paljudes riikides ringh??lingusaadetega (NSVL 1922,Saksamaa 1923,Eesti 1926).Televisioonisaadete regulaarset edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel. Esimese elava pildi kandis ?le John Logie Baird 1925
..............................................13 4.Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? ......................................................13 5.Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?..............................................................13 KAARDID.................................................................................................................... 14 1.Tööstuslikud toorained ja maagid....................................................................................................................14 2.Siseveetransport. Laevatatavad jõed ja tähtsamad jõesadamad...................................................................15 3.Meretransport. Suuremad ja tähtsamad sadamad.........................................................................................16 4.Õhutransport. Suuremad lennuväljad...............................................
annaabi.ee 
