Ulatuslikel üleujutusalad el esin e v a d luhaniidud ning lodu ja mad al s o o m e t s a d , suure m at e jõg e d e kaldavallidel kasvav ad laiguti laialehis e d lam mi m et s a d . Madaliku põhjao s a st jääb osa Alam Pedja Loodu sk aits e al a s s e , mis on kõig e hõre d a mini asu statud piirkond Eestis. Võrtsjärv e mad alikust on ligi pool soo stunud , se et õttu on haritavat maa d väh e ja asu stu s hõre .
Lääne m e r e kesk o s a . Lään e Ee sti saar e stiku ja Mandri Ee sti vah elist rannikul äh e d a st mer e osa kutsutak s e Väinamereks, se st se al on palju saari ja väinu. 2) Saar e d Lääne m e r e s on üle 100 000 saar e . Saar e stikk e, kus on tuhand eid saari, nim etatak s e skäärid ek s. Eesti rannikum e r e s on aga üle 1000 saar e . Nii nagu Lääne m e r e rannik on liige stunud on se d a ka Lään e m e r e saarte rannik 2 ELUSTIK 1) Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres
see, et Hermes oli surnute pidulik teejuht, teavaheerold, kes näitas hingedele teed alla viimsesse koju. 12 Ares (Mars) Sõjaju m al, Zeusi ja Hera po e g, kes m õl e m a d nagu Hom er o teatab teda põlga sid. Tõe p o ol e st, Ares on põlatud kogu ,,Ilias e'' ulatus e s . Hom er o s nimetab teda tapahimulis e k s , verejanulis ek s, surelike keha stunud ne e d u s e k s ; sa m uti ka nii imelik, kui se e ei ole argpük siks, kes röö gib valu tunde s ja põg e n e b koh e, kui haavata saab. Lahingu s on Ares el oma saatjasko n d, kes pea b sis en d a m a s üdidu st. Roo mla st el e m e el dis Mars rohk e m kui kre ekla st e Ares. Ares esin e s m üütide s väh e. Ühes loos on ta Aphrodite armuk e, ent ena m a sti on Ares vaid s õjas ü m b ol. Ares ei ole kindlapiirilen e isiksu s
mõnede sulamite koostises. Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust vetikate vohamine. Arseen: traditsiooniliselt märgitaks e avastajana : Albertus von Bollstadt (Albertus Magnus ) 1250.a. paiku tegelikult olid As ühendid tuntud juba antiikajal . ke e mil. ele m e n dik s tunnistas Lavoisier 1789. Arse e n on ajaloolis elt, iidsete st aeg a d e st se o stunud mürgi ja mürgitamis e g a . Mürgisu s : Kõik As ühendid, mis lahustuvad ve e s või nõrgalthapp el. keskkon d a d e s (ma o s ), on väga mürgis e d ; As(III) ühendid on mürgis e m a d kui As (V) ; Anorgaa niliste st ühendite st eriti ohtlikud As 2 O 3 ja AsH 3 ;paljud ke e mil. ründe ain e d ("sõjag a a sid") on As ühendid (ada m siit, luisiit) . Kohtumeditsiiniliselt on As lihtne määrata:
annaabi.ee 
