kriitilise info luuhaiguse olemuse kohta. Luu röntgenorammid tehakse kahes suunas. Kompuutertomograafia (KT) on vajalik algkolde ulatuse täpsemaks hindamiseks, aga ka võimalike kopsumetastaaside avastamiseks. Tehakse ka kopsude röntgenogrammid ja sonograafia kõhuõõnest. Magnetresonantstomograafia (MRT, MRI) aitab vajadusel täpsustada pehmete kudede seisundit, kasvaja suhet neurovaskulaarsete struktuuride ja liigestega. Vajadusel positronemissioontomograafia (PET). Skeleti stsintigraafia aitab täpsustada skeleti kaugmetastaaside olemasolu. (Padrik jt 2013: 92). Ravivõimalused Osteosarkoomi ravi sõltub kasvaja tüübist ja tema levikuulatusest. Ta on kiire kasvuga ja metastaseerub (levib siirdkolletena) algkoldest kaugemale. Enamike luusarkoomide puhul on valikmeetodiks tervendav kirurgiline ravi koos keemiaravi ja/ või kiiritusraviga. Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mille lokaalne resektsioon tehakse kasvaja lähedalt tervetest
sõlmed, episkeriit, artriit, kolangiit - malbsorptsioon kasvuhäirete, kaalulangusega - sooleahenemised ja harva perforatsioon - fistlid (40%) ja abstsess (25%) - vähk, amüloidoos Crohni tõbi (2) Diagnostika: endoskoopia ja biopsia ("munakivisillutis") röntgenkontrasteerimine (segmentaarne patol) sonograafia (abstsessid) stsintigraafia (põletikulised infiltraadid) Ravi: - dieet olenevalt laktoositalumatusest ja malabsorptsioonist (valgud, mineraalid, rasvad) - ravimid (põletikuvastased, kortikoidid, antibakteriaalsed, immuunosupressandid) - endoskoopiline (stenooside dilateerimine, fistlite sulgemine) - kirurgia tüsistuste tekkel (mulgustus, stenoos) Crohni tõve röntgenoloogia Haavandilise koliidi eripära Morfoloogiliselt: krüptide abstsessid ja peale korduvaid ägenemisi pseudopolüübid
tservikaalsed lümfisõlmed Labor: TSH ja kilpnäärme hormoonid (eu-,hüpo-, hüpertüreoidism), autoantikehad (anti-TSHR, anti- TPO, anti-TG) Ultraheliuuring: suurus, ehhogeensus, sõlmed, nende suurus ja struktuur 131J neeldumise test: joodi neeldumise aktiivsus 24 h jooksul, peamiseks näidustuseks türeotoksikoosi diferentsiaaldiagnostika Stsintigraafia Punktsioonitsütoloogia: 1 cm sõlmedel maliigsuse võimaluse hindamiseks (NB! Maliigsed sõlmed reeglina hormoon-inaktiivsed) Ravi: Hüpertüreoosi korral türeostaatikumid (propüültiouratsiil, tiamasool), beetablokaatorid, Lugoli lahus. Definitiivseks raviks kirurgia või radioaktiivne jood. Radiojoodablatsioon aeglasem ja tulemus ei ole nii kindel kui kirurgia puhul. Kirurgiline ravi on näidustatud türeotoksikoosi definitiivseks korrigeerimiseks ja/või massiefekti tõttu
annaabi.ee 
